Erastamisagentuur jätkab raha korjamist

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et toetudes senisele kogemusele, tehtud prognoos ka suures osas täitub. «Tõenäosus, et järelmaks laekub, on seni olnud 95 protsenti,» lisas Sarnet.

Olulisi takistusi raha laekumisele Sarnet ei näe. «Ainuke põhjus, miks raha ei peaks laekuma, võib olla see, kui ettevõte läheb pankrotti või riigi poliitika muutub niivõrd, et seda raha enam ei nõuta,» sõnas Sarnet.

Erastamistehingutest saadud rahast läheb 45 protsenti Hüvitusfondile, võrdselt 25 protsenti valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi ja eluasemefondi, viis protsenti rahast saab keskkonnafond.

«Kui küsida, mis ajani oleks erastamisagentuuril mõistlik nende summadega tegeleda, siis nendest arvudest selgub, et mingil määral on see õigustatud kuni 2000. aastani,» rääkis Sarnet.

«Edaspidi on küll kaheldav, kas erastamisraha laekumise tagamisega peab tegelema mõni spetsiaalne riigiinstitutsioon,» sõnas ta.