Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõda turvaäri klientide pärast
1997. aasta üle 106 miljoni krooni ulatuva netokäibega lõpetanud Eesti Valvekoondise 10 000 kliendi pärast alustasid turvafirmad võitlust juba läinud aasta novembris-detsembris. Ses suhtes on silma paistnud ka Eesti suurim turvafirma, enam kui kolmandikku turvateenuste turust hõlvav ESS, kes alustas Valvekoondise klientide massilist ülemeelitamist kohe pärast seda, kui Valvekoondise erastamine välja kuulutati. Näiteks Tallinna piirkonnas saatis ESS välja 15 000 kirja, sealhulgas pea kõigile Valvekoondise klientidele, kellele pakuti teenuseid senisest oluliselt odavamalt.
Turvaettevõtete liidu tegevdirektor Veiko Jürisson tunnistab, et kõnealune juhtum oli tänavu jaanuaris liidu juhatuses tõepoolest arutusel. ESSi kahtlustati Valvekoondise klientide andmebaasi kasutamises, kuid et kirju saadeti välja rohkem, kui Valvekoondisel on kliente, siis juhatus võttis süüdistuse maha.
Iselaadne lahing peeti maha ka Narvas, kus ESS pakkus Valvekoondise klientidele dumpinghinnaga turvateenust, meenutab Valvekoondise direktor Jüri Tõniste. Sellest teada saanud Valvekoondise Narva keskuse direktor andis omapärase vastulöögi, teavitades dumpingust sealseid ESSi kliente ning vihjates asjaolule, et just nemad peavad teistele pakutava soodushinna kinni maksma. Konflikt sellega lõppeski.
ESS on omanike kaudu tihedalt seotud teise turvafirma ning Valvekoondise erastaja Akropoliga. Läinud aasta novembri lõpus teatas ESSi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, et müüs talle kuulunud 20 protsenti Akropoli aktsiatest Beeta Investile. Turvaärile lähedal seisvate allikate väitel on aga ka Beeta Investi taga Sõõrumaa.
ESSi ja Akropoliga konkureerivate turvaettevõtete juhid väidavad, et kaks kõnealust firmat mängivad juba praegu varjatult kokku. Ajal, mil ESS pakub massiliselt soodustusi, suunatakse nii-öelda kallimad kliendid teadlikult Akropoli rüppe.
Valvekoondise direktori Jüri Tõniste sõnul on kaheksat erastamispakkujat analüüsides täiesti loogiliselt tuletatav, et ESS on mitme pakkumise taga. Tõniste on veendunud, et kui erastamise võitjaks tuleb ESS, ähvardab 1300 Valvekoondise meest vallandamine.
Küsimusele, kui kõrgeks võib Valvekoondise hind tõusta, vastab Claudia nõukogu esimees Andrus Nurga, et üle 50 miljoni krooni ei ole mõtet maksta. «Kui hind kõrgemaks kruvitakse, on targem selle raha eest pigem ESSi aktsiaid kokku osta,» leiab Nurga. Erastamiskonkursil osalejad saavad oma pakkumisi korrigeerida kuni 17. veebruarini, tänase seisuga ulatub suurim pakkumine 40 miljoni krooni ligi.
Veebruari alguses, 20 päeva enne Valvekoondise erastamist läkitas erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet siseministeeriumile kirja, paludes kiiresti ette valmistada valitsuse otsuse eelnõu. Asi on selles, et Valvekoondise puhul ei lähe müüki aktsiad, vaid varad, mis tähendab, et uuele omanikule ei lähe üle turvafirma tegevuseks vajalikud litsentsid ja kollektiivne relvaluba. Seega peavad ostjal juba enne ostu-müügilepingu allakirjutamist endal tarvilikud litsentsid ja load olemas olema.
Valvekoondise direktor Tõniste kinnitab, et tema juhtis erastamisagentuuri tähelepanu sellele juba läinud aasta augustis. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele agentuur sellele ei reageerinud.
Kaheksast pakkujast vähemalt kahel, ASil AMG Investeeringud ja EVK Holdingul, puuduvad turvafirma ostmiseks vajalikud litsentsid ja load sootuks, ka ei ole neid ühelgi aktsionäril. Mitme turvafirma juhid ongi avaldanud arvamust, et kõnealused kaks ettevõtet osalevad Valvekoondise erastamisel üksnes selleks, et see hiljem tulusalt edasi müüa.
Turvaturul peetakse vähetõenäoliseks, et AMG Investeeringud ja ka EVK Holding hakkavad ise kõrvalharuna turvateenuseid pakkuma. ESSi kõrval peetakse Valvekoondise üheks võimalikuks ülesostjaks pärast erastamist rootslastele kuuluvat Securitas Eesti ASi, kellel on juba üks ülesostmise kogemus. Jutt on inkassofirmast, mille ostmisega Tallinna Pangalt Securitas Eesti turule tuli.
Jüri Tõniste meenutab, et Securitas on mitme aasta jooksul Valvekoondise ostmise vastu elavat huvi tundnud. 1994. aastal pidi Valvekoondisest saama ühisettevõte, kus teiseks osapooleks oleks saanud Soome turvateenuste turust 70 protsenti omav STV, ent enne tehingu teokssaamist ostis Securitas STV ära. Teine tõsisem katse Valvekoondist erastada tehti 1996. aasta suvel, kui oli olemas isegi valitsuse sellekohane otsus. Ka siis oli üks põhiline ostuhuviline Securitas. Seda ootamatum oli Securitase loobumine erastamiskonkursil osalemisest läinud aasta lõpus. Seepärast arvataksegi, et Securitas mängib kellegagi kaheksast kokku.
Asjaolu, et EVK Holdingu üks aktsionäre on Hansatee, viitab otseselt siseministeeriumi endise kantsleri Jaan Tootsi osale selles. Töötab ju Toots Hansatee turvadirektorina. Toots ise küll väidab, et tema ei puutu üldse asjasse ning et Valvekoondise erastamisega tegeleb Hansatee tegevjuht Enn Pant.
Turvateenuste turu osalised on küll teist meelt. Tõsi, mitme turvafirma juhid on kinnitanud, et Tootsi naasmisest siseministeeriumi süsteemi räägitakse juba kui avalikust saladusest. Toots kinnitab, et talle ei ole siiani keegi sellekohast pakkumist teinud ning seetõttu ei oskavat ta praegu öeldagi, kas ta niisuguse pakkumise ka vastu võtaks.
Küll viidatakse Tootsi ja Sõõrumaa headele suhetele. Näiteks oli Toots, töötades veel siseministeeriumi kantslerina, käinud Sõõrumaal abiks Maksimarketit ESSi kliendiks värbamas.
Jüri Tõniste avaldab arvamust, et Harju valvekeskuse kõrvalekantimine Valvekoondisest läinud aasta lõpul kahandas koondise väärtust vähemalt 3--5 miljoni krooni võrra. Nii-öelda ärastamisjuhtumiga tegeleb praegu Harju majanduspolitsei. Sellegipoolest on Valvekoondisel endiselt ligi 10 000 klienti. Tõsi, valdavalt on sõlmitud turvalepingutes fikseeritud võimalus sellest loobuda kuni kahekuulise etteteatamisega.
Valvekoondisse kuulub 17 Eesti eri paigus asuvat valvekeskust. Valvekoondise üheks nõrgaks küljeks peetakse ülejuhtimist: pea igas valvekeskuses on dubleeritud kogu juhtimisstruktuuri. Ka töötab Valvekoondises rohkesti turvatöötajaid, kel puudub Eesti kodakondsus, seda eriti Kirde-Eestis. Tõniste küll kinnitab, et Eesti pass peaks olema kõigil Valvekoondise töötajail, nagu nõuab ka turvaseadus. Iseasi on eesti keele oskus.