Sõda turvaäri klientide pärast

1997. aasta üle 106 miljoni krooni ulatuva netokäibega lõpetanud Eesti Valvekoondise 10 000 kliendi pärast alustasid turvafirmad võitlust juba läinud aasta novembris-detsembris. Ses suhtes on silma paistnud ka Eesti suurim turvafirma, enam kui kolmandikku turvateenuste turust hõlvav ESS, kes alustas Valvekoondise klientide massilist ülemeelitamist kohe pärast seda, kui Valvekoondise erastamine välja kuulutati. Näiteks Tallinna piirkonnas saatis ESS välja 15 000 kirja, sealhulgas pea kõigile Valvekoondise klientidele, kellele pakuti teenuseid senisest oluliselt odavamalt.

Turvaettevõtete liidu tegevdirektor Veiko Jürisson tunnistab, et kõnealune juhtum oli tänavu jaanuaris liidu juhatuses tõepoolest arutusel. ESSi kahtlustati Valvekoondise klientide andmebaasi kasutamises, kuid et kirju saadeti välja rohkem, kui Valvekoondisel on kliente, siis juhatus võttis süüdistuse maha.

Iselaadne lahing peeti maha ka Narvas, kus ESS pakkus Valvekoondise klientidele dumpinghinnaga turvateenust, meenutab Valvekoondise direktor Jüri Tõniste. Sellest teada saanud Valvekoondise Narva keskuse direktor andis omapärase vastulöögi, teavitades dumpingust sealseid ESSi kliente ning vihjates asjaolule, et just nemad peavad teistele pakutava soodushinna kinni maksma. Konflikt sellega lõppeski.

Jüri Tõniste meenutab, et Securitas on mitme aasta jooksul Valvekoondise ostmise vastu elavat huvi tundnud. 1994. aastal pidi Valvekoondisest saama ühisettevõte, kus teiseks osapooleks oleks saanud Soome turvateenuste turust 70 protsenti omav STV, ent enne tehingu teokssaamist ostis Securitas STV ära. Teine tõsisem katse Valvekoondist erastada tehti 1996. aasta suvel, kui oli olemas isegi valitsuse sellekohane otsus. Ka siis oli üks põhiline ostuhuviline Securitas. Seda ootamatum oli Securitase loobumine erastamiskonkursil osalemisest läinud aasta lõpus. Seepärast arvataksegi, et Securitas mängib kellegagi kaheksast kokku.

Asjaolu, et EVK Holdingu üks aktsionäre on Hansatee, viitab otseselt siseministeeriumi endise kantsleri Jaan Tootsi osale selles. Töötab ju Toots Hansatee turvadirektorina. Toots ise küll väidab, et tema ei puutu üldse asjasse ning et Valvekoondise erastamisega tegeleb Hansatee tegevjuht Enn Pant.

Turvateenuste turu osalised on küll teist meelt. Tõsi, mitme turvafirma juhid on kinnitanud, et Tootsi naasmisest siseministeeriumi süsteemi räägitakse juba kui avalikust saladusest. Toots kinnitab, et talle ei ole siiani keegi sellekohast pakkumist teinud ning seetõttu ei oskavat ta praegu öeldagi, kas ta niisuguse pakkumise ka vastu võtaks.

Küll viidatakse Tootsi ja Sõõrumaa headele suhetele. Näiteks oli Toots, töötades veel siseministeeriumi kantslerina, käinud Sõõrumaal abiks Maksimarketit ESSi kliendiks värbamas.

Jüri Tõniste avaldab arvamust, et Harju valvekeskuse kõrvalekantimine Valvekoondisest läinud aasta lõpul kahandas koondise väärtust vähemalt 3--5 miljoni krooni võrra. Nii-öelda ärastamisjuhtumiga tegeleb praegu Harju majanduspolitsei. Sellegipoolest on Valvekoondisel endiselt ligi 10 000 klienti. Tõsi, valdavalt on sõlmitud turvalepingutes fikseeritud võimalus sellest loobuda kuni kahekuulise etteteatamisega.

Valvekoondisse kuulub 17 Eesti eri paigus asuvat valvekeskust. Valvekoondise üheks nõrgaks küljeks peetakse ülejuhtimist: pea igas valvekeskuses on dubleeritud kogu juhtimisstruktuuri. Ka töötab Valvekoondises rohkesti turvatöötajaid, kel puudub Eesti kodakondsus, seda eriti Kirde-Eestis. Tõniste küll kinnitab, et Eesti pass peaks olema kõigil Valvekoondise töötajail, nagu nõuab ka turvaseadus. Iseasi on eesti keele oskus.