Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa ekspordihoog raugeb
Ekspordibuum, mis viimastel aastatel on olnud Saksa majanduskasvu aluseks, on vaibunud, tõdeb Saksa liidupank. Kuna Aasia kriis avaldab ekspordile samuti pärssivat toimet, siis alandab Deutsche Bank selle aasta ekspordi kasvu prognoosi 9 protsendilt 7,4-le. Tööstus kasutab siiski praegu oma tootmisvõimsustest ära 87%, tavaline on 84,5%.
Eratarbimine on endiselt loid, ehkki aasta algul vähendati nn solidaarsusmaksu, mis on ette nähtud Ida-Saksa ülesehitamise toetamiseks, 7,5 protsendilt 5,5 protsendile. Seda tasakaalustab aga aprillis 15 protsendilt 16-le tõusev käibemaks.
Suured töötuskulud ei lase eriti tõsta palku. Majandusprognoosiinstituudi IFO hinnangul tõusevad palgad keskmiselt 2%, kuid selle «sööb» peaaegu ära inflatsioon, mis tõuseb 1,6%.
Aeglustunud on ka läinud sügise kiire majanduskasv. Liidupanga andmetel suurenes neljandas kvartalis tööstustoodang ainult 0,5%. Selle aasta majanduskasv peaks tulema 2,6%, võrreldes möödunud aasta 2,4 protsendiga. Aasta teisel poolel peaks majanduskasv veelgi aeglustuma, kuid keskpank ei näe selles ei inflatsiooni- ega deflatsiooniohtu. Seetõttu ei pea ta ka vajalikuks eriliste abinõude rakendamist, vaid tahab hoida üksnes stabiilset intressipoliitikat. Praegu on Saksa põhilised intressid ajalooliselt madalal tasemel. Viimati tõstis keskpank repointressi mullu oktoobris. Lombardi- ja diskontomäära muudeti viimati 1996. a aprillis.
Deutsche Bank prognoosib, et Euroopa rahaliiduks valmistumisel toimub Euroopa intresside mõõdukas korrigeerimine ehk umbes 0,3% võrra. Tõenäolisem on, et kõrgema intressi maad Itaalia ja Hispaania pigem alandavad oma intressi, kui Saksamaa tõstab oma.
Saksamaa väliskaubanduse ülejääk suurenes detsembris rekordilise 12,3 miljardi margani. Kogu eelmise aasta ülejääk ulatus 121,7 miljardi margani, mis 1996. aastaga võrreldes teeb kasvuks 23,2 miljardit marka.
Ekspordi maht ulatus eelmisel aastal rekordilise 887,3 miljardi margani, kasvades aastaga 12,5%. Import suurenes 10,9% ja oli 765,6 miljardit marka.
Jooksevkonto puudujääk eelmisel aastal vähenes ja oli kokku 10,1 miljardit marka. REUTERS-DPA-ETA-DI-ÄP