Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lepidos pakutakse hiiglaslikke toite

    Nõmmet Hiiuga ühendava tee ääres seisab terrassiga eramut meenutav hoone, mille fassaadi ehib silt Lepido. ASi Eesti Tekstiil peadirektori Ülo Kotkase sõnul on tegemist koduselt hubase söögikohaga, kuhu ta satub piisavalt sageli, et osata peensusteni hinnata õllerestorani meenutava söögikoha hüvesid ja möödalaskmisi.
    Ülo Kotkas oli poole aasta jooksul esimene, kes nõustus sinna sööma minema. Teisi kammitsesid kuulujutud teeninduse, eelkõige aga külastajaskonna allakäigust. Veendusime, et kõik, mida küla räägib, ei pruugi tõele vastata.
    Enne sisenemist kogeme ebamugavust: parkimisruumi on vast kolmele autole. Ega väike söögiruum palju rohkem kuue- ja kolmekohalistesse laudadesse ei mahutagi kui kolme auto jagu rahvast. Ülo Kotkas teab rääkida, et Lepido peremees on suur reisi- ja liblikahuviline. Tema reisisaagist ehivad seinu põnevalt kirevad liblikatrofeed.
    Lõuna paiku on Lepidos suhteliselt palju rahvast ja seltskond on tõeliselt kirev: soomekeelset tööjuttu puhuv laudkond, kohtama tulnud paarike ja laudkond kõvahäälseid võrdlemisi ropu suuga noorukeid. Mind see tagasi ei meelita, tolerantne lõunakülaline ei lase end sellest härida. Ühes asjas oleme Ülo Kotkasega samal meelel: kui koht reserveerida, võib siin päris vahva olla. Ülo Kotkas toonitab, et koht on interjööri ja sõbraliku teeninduse poolest kodune. Eesti Tekstiili väliskülalisedki on rahule jäänud.
    Teenindus on kiire ja meeldivalt diskreetne. Niipea kui oleme end mugavalt sisse seadnud, toob ettekandja menüü, mis pole küll eriti mahukas, ent juhul kui söögikoht restorani nimetusele ei pretendeeri, on pakutav piisav ja mitmekülgne. Praade on tosin, neist üks lastele, salateid, suppe ja magustoite neli.
    Ülo Kotkas on oma valikus kindel: lillkapsasupp (18 kr) ja seapraad hapukapsaga (65 kr), ehkki vahel otsustab ta ka karbonaadi kasuks. Tema soovituse kohaselt oleks sama maitsev kombinatsioon ka pardisupp (20 kr) ja haugifilee krabikastmes (57 kr). Mina lasen oma road soovitada ettekandjal. Nii saan lõhesupi (20 kr) ja kanatasku (60 kr).
    Supid saabuvad kärmelt ja on, nagu selgub, suurepäraste maitseomadustega. Külalise lillkapsast püreesupp on ühtlaselt kreemjas, maiuspalaks peal röstsaiakuubikud, sees lillkapsanupsud. Ülo Kotkas kinnitab, et röstsaiakuubikud on värsked. Lõhesupp väärib oma nime, kala maitse on meeldivalt tuntav. Peame oma valikut õnnestunuks.
    Põhiroad on aga koguselt üüratud. Sealiha-hapukapsa juures on koguni neli hiigelkartulit, salatiks hapukurk ja tomat. Sealiha on Kotkase meelest piisavalt mahlane, kuid hapukapsast on ta ka paremat saanud, ehkki sellelgi midagi viga pole.
    Minul pole kanataskule midagi ette heita. Paneeritud ja õuntega täidetud kanafilee on mahlane ja mahe. Mõõdukalt läbiimbunud ja värske salat väärib lausa eraldi kiidusõnu.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.