Kasutajale meeldib nupumugavus

Mulle meeldivad veidi kallimat sorti printerid. Need, mis on varustatud korraliku displeiga ja erinevad seetõttu odavamatest, kolme tulukesega printeritest. Võib-olla on tegemist minu taipamatusega, aga printerikerel suhteliselt krüptilise sümboli kõrval tule vilgutamine tekitab minus alati palju küsimusi -- samas kui lihtne teade stiilis «Tray 1 load A4» on kohe arusaadav.

Igal juhul on täna Äripäeva hinnapakkumises olevad printerid täpselt seda sorti. Displei, võrgukaardi, PostScripti, paljude paberisöötudega, kiired.

Pakutav valik on aga masendavalt väike -- kõik mitte-ise-maaletoojad soovitavad Hewlett-Packardit ja jätavad näiteks Lexmark Optra äärmiselt ebaõiglaselt unarusse.

Kui minul oli vaja osta võrguprinterit, siis kaalusin ma nimelt HP LJ4000Ni ja Optra S1250Ni vahel ning kuigi ostsin lõpuks ikkagi järgiproovitud HP, ei ole ma siiani veendunud, et ma õigesti tegin.

Kes või mis on Lexmark? See on see firma, kes on pikka aega olnud IBMi printeriosakond ja nüüd iseseisev. Nemad on alati esimesena turule tulnud kõrgema resolutsiooniga printeritega (nii 600 kui 1200 dpi). See on firma, kes tegelebki ainult printeritega.

Optra S-seeria tähendab kiireid, efektse disainiga printereid, mis on hõlpsalt laiendatavad. Tulemus on see, et võrguprinteri saab vajaduse tekkimisel ehitada võimalustelt vingemaks kui HP LJ 5Si. Kiirus jääks S1250st alustades küll alla, aga on ju ka kiiremaid Optraid, millest alustada.

Lisavarustus algab lisapaberikassettidest ja ümbrikusöötjatest ning lõpeb dupleksi, sorteerija ja lukustatavate postkastidega -- kõik, mida üks tehnoloogiliselt arenenud bürokraat võib vaid tahta, lisaks tõesti 1200x1200dpi resolutsioon, 10/100Mbps võrgukaart ning paberikassett, kuhu võib paberi sisse visata, ilma et oleks vaja seda mingite n-ö kõrvakeste alla toppida.

Mina ostsin HP põhimõtte pärast -- nimelt meeldib mulle, kui juhtpaneelil on kaks nuppu, Go ja Stop. Kui õnnetu kasutaja on töö kogemata saatnud nõudmisega saada käsisöödust Letter-paberit, siis HP Go-nupp (4000-l isegi automaatika) aitab sellest üle.

Lexmark on kohati liiga ninatark ja üritab selgeks teha, et see ei ole ju Letter, kuigi kasutaja ütles juba korra, mida ta tahab.