Pangad ja loorberid

Ajakirjanduses räägitakse pankade bi-lansimahust kui edukuse ja liidripo-sitsiooni tunnusest. Suurim bilanss võrduks nagu liidrirolliga. Kui liidrirolli mõõdupuuks tahetakse võtta suurust, on oluline, et mõõdupuu oleks üks ja seesama.

Kujutage ette, kui ebavõrdne oleks, kui võistleksid kaugus- ning kolmikhüppaja ja kolmikhüppajal mõõdetakse hüpete võrreldavuse ettekäändel vaid esimene samm. Eilne Äripäev aga niisuguse võrdluse tegi ning jõudis järeldusele, et «Hansapanga juhid on loorberitele puhkama jäänud ja panga areng on pidurdunud».

Seejuures jäi tähelepanuta, et just sel nädalal avaldasid ka viimased suuremad pangad oma 1997. aasta lõplikud tulemused, mille alusel saab nimetatud organisatsioone korrektselt võrrelda. Konsolideeritud bilansimahud olid järgmised: Hansapank 14,4, Ühispank 10,3 ja Hoiupank 9,7 mld krooni.

Võrreldes neid andmeid aasta algusega võib järeldada, et kõikides suurpankades toimus umbes kahekordne kasv. Tähelepanuväärne on ka kasuminumbrite võrdlus. Hansapanga grupi kasum oli sama suur kui Hoiupanga ja Ühispanga oma kokku. Kui võrrelda ainult emaettevõtete tegevust, siis kasuminumbritest ja bilansimahust tõepoolest erilist abi ei ole, sest tänaseks on tütarettevõtete finantseerimisskeemid sedavõrd erinevad. Üldiselt aktsepteeritud suuruse näitajaks on hoiuste maht. Möödunud aastal kasvasid Hansapank Eesti klientide hoiused 2,3 mld krooni (Hoiupank 1,8 mld ja Ühispank 1,7 mld). Oluline on fakt, et ainsana jätkus Hansapangas klientide hoiuste stabiilne kasv ka «problemaatilises» neljandas kvartalis, mida võib võtta kui klientide usaldust panga ning tema tegutsemispõhimõtete vastu. Kahjuks on Äripäeva juhtkirjas unustatud panganduse peamine alus -- konservatiivsus. Pangandus ei ole raha tegemise masin, kus eelkõige taotletakse kiiret kasvu ning võimalikult suurt kasumit. Pangandus on konservatiivne tegevusala, kus tähelepanu peab olema liigsete riskide vältimisel. On tõsi, et Hansapanga käesoleva aasta esimese kahe kuu tulemused ei ole eelmise aasta tasemel. Arvestades valitsevat majanduslikku olukorda tunduks ka kahtlane, kui nad seda oleks.

Kui 1997. aasta alguses alustasime hoiuste ja laenude proportsionaalse kasvu järgimist, ei mõistnud kõik selle otsuse tagamaid. Alles sügisene likviidsuse langus tõi selgelt välja konservatiivse panganduspoliitika eelised. Sellel ajal olime ainuke pank, kes laenas raha pankadevahelisele turule, olles turu stabilisaatoriks. On selge, et meie varasem kogemus baseerub vaid paraneva majanduskonjunktuuri foonil ja edaspidi tuleb tõsiselt ette näha erinevaid arengustsenaariume.

Aasia kriisi üheks põhjuseks oli laenuportfellide kiire kasv. Paneb muretsema, et Kesk- ja Ida-Euroopas oli 1997. aastal kiireima laenuportfelli kasvuga pangandus Eestis. Hansapank kui olulise turuosaga pank Eesti turul tunneb osalist vastutust majanduse käekäigu eest. Kui jätkub möödunud aastale sarnane laenuportfellide kasv, võib 1999. aastal tekkida tõsisem kriis.

Konservatiivsuse põhimõte on omandanud erilise tähtsuse tänases majanduskeskkonnas. Sellepärast suurendasime aasta algusest oluliselt laenuprovisjonide määra, kuigi laenukahjumid suurenenud ei ole. Nendest ja teistest sarnastest põhjustest, mis on erakorraliselt vähendanud (või suurendanud) aasta esimeste kuude kasumeid, annab Hansapank detailse ülevaate kvartaliaruandes.

Kindlasti kaalub kahe kuu konsolideerimata majandusnäitajad üle stabiilsus ja kindlus. Muu maailma taustal torkab eredalt silma Eesti pankurite ülioptimistlik meelestatus. Rohkem tuleks õppida mujal juhtunust ja reaalselt hinnata valitsevat olukorda.

Mart Tõevere on Hansapanga analüütik. Tema kommentaar on vastulause eilse Äripäeva juhtkirjale «Pangaturu liider lebab loorberitel».