Riik teeb tagantjärele pankrotikingitusi

Lembit Noor töötas ASis Mesico firma pankrotistumise ajal eelmisel aastal peaenergeetikuna. Valitsus maksis talle saamata jäänud töötasuna välja 5400 krooni ja ta sai raha paari kuuga kätte.

Noorel on ammu pankrotirahaga plaanid peetud. Ta läheb koos naisega suvel Norrasse turismireisile. «Eelmisel aastal käisime Itaalias, väga meeldis,» räägib pankrottide läbi kannatanud mees. «Norras on juunis väga ilus, miks mitte midagi enda jaoks teha.»

Ülejäänud Mesico 30 töötajat said samuti riiklikust tagatisfondist palgaraha, igaüks keskmiselt 3200 krooni. Tänavu on riigilt kahe kuu jooksul palka saanud seitsme pankrotistunud ettevõtte töötajad, kokku 5,3 miljonit krooni. Terve eelmise aasta jooksul jagas riik sel otstarbel 7,6 miljonit krooni.

Valitsus maksab pankrotistunud ettevõtte töötajatele palgaraha vaid juhul, kui firmal endal selleks raha ei ole. Tavaliselt venib saamata jäänud töötasude väljamaksmine aasta või paar. Selleks ajaks on inimesed lootused kompensatsioonile ammu kaotanud.

Alates käesolevast aastast peaks palgaraha maksmine pankrotti läinud ettevõtete töötajatele ladusamaks muutuma, sest riik on loonud spetsiaalse tagatisfondi 40 miljoni krooniga. Sellest on alles veel 34 miljonit krooni.

Palgaraha eraldamise taotluse teeb rahandusministeeriumile pankrotihaldur, otsuse raha eraldamise kohta ministeeriumi töötajad. Lõpliku otsuse langetab valitsus.

«Nagu paisu tagant valla pääsenud,» rõõmustab üks pankrotihaldur. Riik on hakanud palgaraha maksma isegi nende ettevõtete töötajatele, mille pankrot kuulutati välja 1996. aastal. Rahaeraldisi on saanud ka käesoleva aasta alguses pankrotistunud ettevõtted.

Hüvitisi makstakse kuni kolme kuu keskmise palga ulatuses, varem said töö kaotanud inimesed raha kahe kuupalga ulatuses.

ASi Mesico pankrotihaldur Ly Müüsroo leiab, et rahandusministeeriumiga on vaatamata suurematele eraldistele üpris raske asju ajada. «Minu kogemused näitavad, et ministeeriumist esitatakse iga kord erinevaid tingimusi ja need ei vasta vahel isegi seadustele,» räägib pankrotihaldur. «Taotlesin näiteks Nelijärve puhkekeskuse jaoks raha ja ministeeriumist tuli kiri, et saatke veel aktsiaseltsi põhikiri ja pankrotihalduri aruanne. Ükski seadus ei kohusta mind seda neile saatma.»

Tallinna ehitustrusti mehhaniseerimise ja transpordi jaoskonna pankrotihaldur Urmas Kukk ütleb, et temal läks raha küsimisega palju aega. «Vahepeal oli seadus muutunud ja ei rahuldatud soovi nende dokumentidega, mis ma algselt saatsin,» seletab ta. «Ma pidin nad ümber tegema.»

Tallinna ehitustrusti 21 töötajat kaotas töökoha kaks aastat tagasi ja nende käekäigust ei ole pankrotihalduril enam ülevaadet. «Eks nad kindlasti kannatasid pankroti läbi, sest nad ei saanud oma lõpparveid kätte ja ei saa ka nüüd raha täies mahus kätte,» lausub Kukk.

«Saavad nüüd keskeltläbi 5000 krooni,» arvestab pankrotihaldur tagantjärele saabuvat palka.

Iiri investoritele kuulunud Pärnu linakombinaadi ligi kakssada töötajat olid ettevõtte pankroti tõttu eelmisel aastal osa aega sundpuhkusel, nüüd jätkatakse samas kohas tööd Pärnu linakombinaadi nime all.

Tartu kaubandusfirma Magnum Kaubanduse pankrotihaldur Siim Nõmmoja ajas 20 inimesele välja kokku 102 000 krooni palgaraha, keskmiselt saab üks inimene kätte 2800 krooni. Rahandusministeerium juhindus firma nimes sisalduvast Magnumist ja soovis saada mitu korda tõestust, kas Magnum Grupp ei saa ise pankrotiga seotud kulusid katta. Magnum Kaubandus ei kuulu aga enam ammu sellele firmale, vaid oli pankroti ajaks juba kaks korda omanikke vahetanud.

«Kaupluse töö oli pankroti väljakuulutamise ajaks juba neli kuud seisnud, seal tehti plats täiesti tühjaks ja isegi peeglid tõsteti seina pealt maha,» kirjeldab pankrotihaldur Siim Nõmmoja töötajate seas valitsenud meeleolusid. «Inimesed seetõttu suurt ?okki ei saanud. Kes läks koju, kes otsis uut töökohta.»

Palgaraha taotlemine riigilt on Nõmmoja praktikas teine juhus. «Ma leian, et bürokraatia pole hirmus,» räägib ta. «Juhul kui üldse mingeid alusdokumente ei küsita, on võimalik seda võimalust ka kuritarvitada.»

Valitsuselt on palgaraha saanud ka väike Aruküla puidufirma Wuty Mets, mis pankrotistus eelmisel sügisel. Üheksa töötajat, kaasa arvatud firma omanikud, perekond Tross, sai igaüks keskmiselt 4800 krooni hüvitust.

Trossidele on riigi raha väike lohutus, sest nad maksid seitsmele töötajale saamata jäänud palga isiklikest säästudest välja ja pere jäi päris lagedaks. Pereisa on praegu südamega haiglas ja abikaasa ei kavatse enam kunagi firmat luua.