Kolm kanget soetavad maad

Siseminister Olari Taal sattus endale elamist otsides Läänemaale juba mõned aastad tagasi ja leidis sobiva maja Saunja lahe ääres. Kehvas seisukorras maja juurde kuulus 46 hektarit maad. Praegu on minister Taali maavaldused kasvanud rohkem kui saja hektarini, eralooduskaitseala loomiseks vajab ta kuni 200 hektarit maad.

Läänemaa Oru valla maakorraldaja Ilmar Aasna sõnul saab Taal arvatavasti vajalikud hektarid maad kätte, sest siselahe ääres asuvaid maid soovib tõenäoliselt ainult loodushuviline ise.

«Pole välistatud, et Olari Taali eeskujuks võttes hakkab keegi just samasuguseid maid ihaldama,» lisab Lääne maavalitsuse maaosakonna juhataja Jüri Indus.

Olari Taal ei eita, et ta tahab rajada esimese eestlasena eralooduskaitseala. Endine Hoiupanga juhatuse esimees väidab, et ta ei tee seda raha kokku kühveldamise nimel. Mingit piletit ma siin ei nõua, kuid siia ei tohi tulla lärmama ja telkima, on Taal lausunud varem. Eelmisel aastal palkas Taal kohalikud külamehed oma maadele metsa istutama. Viie aasta pärast peaks siseministri maadel kasvama paarsada puu- ja taimeliiki.

Istutustööde kõrvalt püstitas Olari Taal oma maale seitsme meetri kõrguse paarkümmend tuhat krooni maksnud linnuvaatlustorni. Lisaks ostis ta 600 000 krooni eest endise Vene sõjaväe jahibaasi, mis asub paari kilomeetri kaugusel Taali kodust. Seaduse järgi saab Taal erastada ostueesõigusega ka jahibaasi juurde kuuluva maa.

«Ööbin Tallinnas ja elan siin,» ütles Taal aasta tagasi Hoiupangas töötades. Loodetavasti pole praeguse siseministri elurütm muutunud.

Ekspeaminister Tiit Vähi ostis detsembris miljoni krooni eest poole hektari suuruse Umblo saare ja 4,72 hektarit Rohusaarest Kolga lahes. Jõelähtme abivallavanem Ülo Laanemets ütleb, et miljon krooni on saarte eest palju, sest midagi erilist selle maaga ette võtta ei ole.

Müüja Valter Vilbaste tegi vallavalitsuse töötaja sõnul Vähile kuuluva OÜga Maryline väärt tehingu. «Omanikul ei oleks olnud midagi saartega peale hakata,» kordab Laanemets.

Abivallavanem lisab, et ta ei tea, kas Rohusaare teine omanik Käthe Haak on nõus oma osa saarest Vähile müüma.

«Tiit Vähi ei osutunud saarte ostjaks üleöö,» lausub Laanemets. «Enne kui õigusjärgne omanik Valter Vilbaste hakkas oma tagastatavaid maid saarel mõõtma, räägiti juba külas, et maade ostja on Vähi.»

Tiit Vähi sõnul on saared piiratud ressurss ja neid ei ole Eestis palju. «Kui saarte müük päevakorda kerkis, ei mõelnud mina ega firma kaasomanikud kuigi kaua,» ütleb Vähi.

Konkreetset äriplaani, kuidas maaga raha teenida, Vähi kinnitusel ei ole. «Pigem tuleb saarele siiski kaitseala,» lausub ta.

Vähi lisab, et Rohusaarel on alles ka seal varem asunud maja vundament, tänu millele saab sinna ehitada uue hoone, kui see osutub vajalikuks. Väiksemal, Umblo saarel asus kunagi vaid heinamaa.

Abivallavanem Laanemets ütleb, et huvilised pääsevad saarele päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, sest uued omanikud pole saarele mineku keeldu kehtestanud. «Miskipärast ei usu ma, et sinna saartele keegi nii väga minna tahabki,» lisab Laanemets. «Enne Vähit ei käinud seal keegi, nüüd minnakse lihtsalt uudishimust.»

Vähi kinnitab, et ta kedagi saartelt ära ei aja, kuid saarele tulija peab arvestama sellega, et ta viibib nagu looduskaitsealal.

Laanemets ütleb, et see ei olnud Vähi esimene maaost Kaberneeme poolsaare kandis. Veidi varem soetas OÜ Maryline seal lähistel kinnistu, mille maksumus oli 500 000 krooni. Lisaks kuulub Vähile Kaberneemes suvila ja ta on ostnud maad ka Lõuna-Eestis Pühajärve kandis.

Edgar Savisaare abikaasa Vilja ei ostnud naabertalu 80 000 krooni eest, kuigi ajakirjandus nii väidab, teatab Savisaarte naaber.

Kaks külaelanikku, Urmas ja Imre räägivad, et Hundisilma talu kuulus vanasti kohalikule metskonnale. «Eelmine elanik pani kõrvad pea alla ja maja jäi tühjaks,» ütleb Imre. «Siis see paar aastat tagasi müüki pandigi.»

Külaelanike sõnul polnud talu müümisel kõige paremas korras, kuigi seinad olid kindlalt püsti. «Alles nüüd on maja paari aasta jooksul korda tehtud,» lausub Imre.

Urmas ütleb, et paar aastat tagasi üle Eesti kõmu tekitanud lindiskandaali aegu varjas Edgar Savisaar end pikemat aega Eru külas. «Siis oli teda siin näha ja koer oli koos temaga,» räägib Urmas.

«See koer on tõeline hirm,» jätkab ta. «Kord sõitis mu sõber jalgrattaga majast mööda. Kui koer hüppas, siis nii, et vana aed oli ka maas. Õnn oli, et sõber pääses eluga.»

«Nüüd on neil uus aed,» lisab Urmas kindluse mõttes.

Imre räägib, et kui Edgar Savisaar koos koeraga jalutab, ei tee koer võõrastele midagi. «Olime kord poes,» meenutab ta heameelega. «Savisaare koer sõi ühel mehel jalgratta pakiraamilt leivapätsi ära. Edgar ostis uue leivapätsi. Küsisin, kas sa koerale süüa ei annagi, et ta leiba varastab. Savisaar ainult naeris.»

Urmas lisab, et igaüks ei pääse Edgar Savisaare talu territooriumile. «Neil on seal valve peal,» lausub ta. «Olid seal kord külamehed ehitamas. Läksin sinna ja jõin koos nendega veini. Järgmisel päeval küsis Edgar, kuidas vein maitses.» «Mina ei tea, kust ta teada sai, et ma veini jõin,» ütleb Urmas.

1. aprillil sõlmisid Savisaared Lääne-Viru maavalitsuses lepingu talu juurde jääva 14,1 hektari maa ostueesõigusega erastamiseks. Savisaared maksid maa eest 65 000 krooni, realiseerides selleks 218 000 EVPd.

Kui naabrimees kuuleb, et Edgar Savisaar erastas hoone juurde nii suure maatüki, saab ta pahaseks.

«Olen siin elanud kauem kui Edgar ja Vilja, kuid sain ainult hektari jagu maad, mis on nii kidur,» väljendab ta pahameelt. «Nüüd kuulen linnast tulijate käest, et Savisaar sai metsamaad nii madala hinna eest. Eks see näitab, kellel pihk suurem, sellel õigust rohkem.»

«Nüüd tahab Savisaar tema majani minevat teed ka kinni panna, et igaüks majast mööda ei sõidaks,» lisab Imre. «Eks lihtrahvas hakkab teistkaudu sõitma,» tõdeb ta.

Edgar Savisaarelt ei õnnestunud saada kommentaari tema maaostude kohta.