Riik läheb regulatsioonidega juhtide isikliku vara kallale

Ettevõtjad on riskidega harjunud – üldjuhul nad teavad, millised need on ja kuidas neid võtta. „Äriühingute tegutsemine on üles ehitatud loogikale, et investorid panevad teatud summa kokku ja on nõus selle summa ulatuses riskima. Probleem tekib siis, kui risk hakkab ulatuma üle investeeritud kapitali ja sööma muid, sh juhi isiklikke varasid. Euroopas, sh Eestis on hakanud hoogsalt kasvama regulatiivsed riskid, st juhtumid, kus probleem ei ole mitte selles, et äri läheb vett vedama või investeering kannab kahjumit, vaid riik on loonud reeglid, mille eiramine või rikkumine toob kaasa trahvid või kahjunõuded,“ osundab Aas juhte järjest laiemalt varitsevale riskitrendile.

Sellisel juhul pole juhtide jaoks probleem mitte ainult nõue või võimalik karistus, vaid kogu protsess, mis tuleb läbi käia – olla menetlusalune isik paralleelselt juhitööga. „Seistes üks päev sellise olukorraga silmitsi, võib see osutuda väga ebameeldivaks kogemuseks,“ hoiatab Aas.

Evert kinnitab, et riigi-, sh uurimisasutuste poolt nõuete esitamine juhtide ja ettevõtete vastu on kasvutrendis. „Ligi 70—80% ettevõtte juhtide vastu esitatud nõuetest Ida-Euroopas saab siduda mõne riigiasutuse tegevusega, olgu selleks prokuratuur, andmekaitseorgan, konkurentsiamet vm ametiasutus. Kui ootamatult tuleb ettevõttesse kontroll või alustatakse menetlust, on see tihti juhi jaoks täiesti uudne olukord – ta ei tea kuidas seal käituda ja mida seal teha,“ kirjeldab ta juhtide jaoks teravat probleemi.

Regulatiivsete riskide, mis oma olemuselt pole midagi muud kui õigusnormide täitmata jätmisest tulenevad riskid, tunnuseks on Aasa sõnul see, et neid tuleb täita sajaprotsendiliselt – poole rehkenduse tegemisest ei piisa. Norme ja reegleid tuleb järjest juurde ja avalikul võimul on enamasti väga loogiline ja arusaadav põhjus, miks reegleid juurde tehakse. Aas toob näiteks, et aasta tagasi kuulutati Eestis kuriteoks sanktsioonide rikkumine ka juhul, kui see pannakse toime ainult hooletusest, nt kui ärijuht ei ole lepingupartneri tausta endale piisavalt selgeks teinud ning hiljem selgub, et tegemist on sanktsioneeritud isikuga, võib juht kriminaalkorras vastutavaks jääda, kuigi oli lihtsalt hooletu.

Rahandusministeeriumgi plaanib isiklikku maksuvastutust ettevõtte juhtidele laiendada. Seni on Eesti maksuamet kriminaalasjade mõttes tegelenud pigem n-ö klassikaliste käibemaksukarussellidega ning lahendanud maksude optimeerimise juhtumid, nagu näiteks OÜ-tamise kaudu juhtimisboonuste väljavõtmine, halduskorras. Aasa sõnul on näha, et seni Maksuameti poolt pigem halduskorras lahendatud asju on hakatud rohkem läbi karistamise prisma vaatama, mis võib ettevõtete igapäevast elu ja ka juhtide unerahu häirima hakata.

Et kasvavate riskide virvarris riskijulgust hoida ja rahulikumalt öösel magada, soovitab Evert juhtidel endilt küsida: „Kui mul pole kindlustust või muud riskimaandamise meedet, mis saab minust või minu perest, kui realiseerub kõige kehvem stsenaarium?“

Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik.