• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis puuduvad vääriskivid

    Tõnu Tõniste ütleb, et maailmas loetakse teemandipuruks briljante, mille kaal jääb alla 0,1 karaadi (1 ct = 200 mg) ja mida mõõdetakse tavaliselt suurusjärgus 200 või 300 tükki karaadis. Eestisse tuuaksegi põhiliselt teemandipuru ja väikekive, mille kaal on 0,1--0,5 karaati, kinnitab ta.
    Üle poole karaadi kaaluvate briljantidega, mida võib nimetada vääriskivideks, käib üldiselt kaasas eraldi sertifikaat ja neid liigub Eestis haruharva, lisab proovikoja direktor.
    «Ka seadusandlikult on vääriskivide kontroll reguleerimata,» väidab kullaliidu juht Kaupo Nõlvak.
    Proovikojale kui rahandusministeeriumi haldusalas olevale riiklikule järelevalvetalitusele on pandud kohustus kontrollida Eestisse toodavate väärismetallide kulla, hõbeda, plaatina ja pallaadiumi proovide vastavust deklareeritule. Seda tegevust reguleerib prooviseadus.
    Vääriskivide ehtsuse kontroll on siiani siiski pigem müüja ja ostja vastastikuse usalduse küsimus. Kaupo Nõlvak osutab, et ASi Goldman Juveel väljaheitmisel kullaliidust oli üks põhjus see, et firma eksitas oma reklaamiga tarbijat. Goldman Juveel soovitas ostjaile 250 000 krooniga müüki pandud kaelaehet kui investeerimisobjekti, ehkki selles tootes sisaldusid ainult 0,01karaadised briljandid, mis on väikseimad kasutusel olevad briljantlihviga teemandid. Kui keegi ostaks sellise kaelaehte, ei saaks seda Nõlvaku väitel realiseerida kallimalt kui 100 000 krooni eest.
    Teoreetiliselt on võimalik tuua Eestisse kotitäis väärisehete imitatsioone ja müüa nad briljantide pähe maha. Palja silmaga nende vahel vahet ei tee, äratundmine nõuab eriteadmisi. Ehtsa ja järeletehtud briljanteseme hinnavahe võib olla aga tuhandetekordne.
    Proovikoja ja tolliameti kokkuleppe kohaselt annab proovikoda hinnangu Eestisse toodavatele ehte- ja vääriskividele. Niinimetatud teemandipuru puhul piirdub proovikoda kaubaga kaasas käivate dokumentide kontrollimisega.
    Proovikoja direktori Tõnu Tõniste sõnul toimitakse samamoodi ka mujal maailmas. Kivi ehtsuse kontrollimine on küllaltki kulukas ja see ei tasu ennast ära.
    Eestis on väärismetallidega kauplemise litsentsi saanud 150 firmat, pooled tegelevad ka juveelide importimisega. Kaks aastat tagasi asutasid aktiivsemad müüjad kullaliidu, millel on praegu 15 liikmesfirmat.
    Kullaliidu juhatuse esimees, paari kullakaupluse omanik Kaupo Nõlvak kinnitab, et liit ei sekku oma liikmete majandustegevusse. «Meil puuduvad isegi andmed üksteise äriedukuse kohta,» lisab ta.
    Kullaliidu loomise ajend oli jagada tarbijatele teadmisi vääriskivide ja -ehete kohta ning aidata kaasa juveelimüüjate endi teadmiste kasvule. Hiljuti said müüja-eksperdi tunnistuse 13 esimest juveelikaupluse töötajat, kes läbisid selleks koolituskursuse.
    Kullaliidu liikmeks saamiseks on vaja kahe liidu liikmesfirma soovitust, samuti maksuameti ja proovikoja kinnitust, et tegemist on ausa ettevõttega. Kaupo Nõlvak kinnitab, et kullaliitu kuulumine peaks olema tarbijale üks kvaliteedi tagatisi.
    Igal Eestisse sisse toodud väärismetallist tootel peab olema proovikoja lõvikujutis, mis kinnitab esemel oleva proovi vastavust tegelikkusele. Väärismetallide riiki jõudmisel peavad nad läbima kümne päeva jooksul proovikoja kontrolli.
    Tõnu Tõniste sõnul on proovikojal omamoodi tarbijakaitse roll. Suurim probleem on tema hinnangul orienteerumine kõikvõimalikes sulamites, mida maailma eri paikadest Eestisse tuuakse. Enim probleeme tekitavad Tõniste sõnul odavatest kullamaadest imporditavad esemed.
    Kaupo Nõlvaku sõnul puudub näiteks Türgis ja mitmes Kaug-Ida riigis seadusandlus, mis kohustaks kaupmeest kinnitama toote seda kullasisaldust, mis tal tegelikult on.
    Eestis müüdavate väärismetallist toodete päritolupiirkond on lai. Ainult kuldkettide osas on selge valitseja Itaalia, kust pärineb ligi 50 protsenti toodetest. Kuldesemeid tuuakse sisse ka Hispaaniast, Saksamaalt, Soomest, Türgist, Kaug-Idast ja mujalt. Kividega ehted pärinevad enamjaolt Belgiast, Iisraelist, Hongkongist ja Austraaliast.
    Kaupo Nõlvaku sõnul müüakse Eestis küllalt palju väärismetallist esemeid, mis pole läbinud proovikoja kontrolli. Eelkõige viitab ta Tallinna Lasnamäe poodide kullalettidele. Varem kaubeldi piraattoodanguga ka turgudel.
    Nõlvaku väitel müüakse Eestis palju nõukogude-aegset kulda, millele on stantsitud viisnurk ja mille kullaproov on 583. Kuna Eestis sellist kullaproovi ei tunnistata, peaks nimetatud toodete kullaproov olema 375.
    Tõnu Tõniste ütleb, et proovikoda ebaseadusliku kauba müüjate kontrollimisega ei tegele, see on politsei ülesanne. Seni pole proovikoja juhi andmetel politsei algatanud ühtegi kriminaalasja selliste müüjate suhtes, vähemalt proovikoja spetsialiste pole uurimisse kaasatud.
    Ka toll pole ainsatki valepartiid avastanud, kuigi proovikoja töötajaid on kutsutud hinnangut andma mõnele sisseveetud kaubale. Tolli väljakutseid tuleb Tõniste sõnul keskmiselt korra kuus. Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu mäletab, on umbes kuu aega tagasi võttis toll ühelt soomlaselt ära ligi kilogrammi kulda.
    Tõnu Tõniste sõnul on ka proovikojas tuvastatud väärisesemete valeproovid suhteliselt harvad, moodustades kogu kontrollitavast väärismetallide kogusest maksimaalselt ühe protsendi. Eelmisel aastal kontrollis proovikoda kokku veidi üle 300 kilogrammi kullatooteid ja 475 kilogrammi hõbedast tooteid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.