• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Moodulvaheseinad hoiavad ruumi kokku

    Ladusa töökorralduse juures on oluline osa ruumil, milles töötatakse. Selle ökonoomsemal ärakasutamisel on abi moodulseintest, millega on hõlbus ruumi liigendada.
    Enne ostu otsustamist tuleb endale selgeks teha, kas vaheseinad peaksid töökoha täielikult isoleerima või jätma ainult osalise privaatsuse, säilitades ruumist üldmulje kui tervikust. Juhul kui eesmärgiks on ruumi osaline või täielik isoleerimine, sobivad umbsed moodulseinad.
    Oluline on teada materjale, millest vaheseinad valmistatakse. Enimlevinud viimasel ajal on klaasvaheseinad, mis säilitavad ruumi avaruse ning lasevad valguse läbi. Ühtlasi on nad ka hinna poolest soodsad. Kuna klaas on kergeltpurunev materjal, tuleb käidavates kohtades, nagu fuajeed, koridorid jms, kasutada karastatud, lamineeritud või turvakilega kaetud klaase, mis on suhteliselt ohutud ja purunemiskindlad. Vähemkäidavatesse ruumidesse büroodes sobib ka tavaline kuuemillimeetrine klaas.
    Klaasvaheseinu saab katta toonitud kilega, mis muudab ruumid põnevamaks. Taolise lahenduse valimise korral kuluks sisekujundaja soovitus ära.
    Kuivadesse elektri- või põrandaküttega ruumidesse ei soovitaks täispuitkonstruktsioone. Aja jooksul võivad need kokku kuivada või kõveraks minna. Eriti ohtlik on see klaasseina puhul. Büroodesse on väga sobivad värvitud või spoonitud MDF-materjalist vaheseinaraamid, sest neid on lihtne sobitada olemasoleva mööbliga ning materjal on keskkonnasõbralik.
    Vaheseinte valimisel tuleks arvestada ka raami materjalidega. Enam kasutatavad on MDF-materjal värvituna või spoonituna, puitlaastplaat, täispuit, metall.
    Kui moodulsein asub ruumis, kuhu inimesed tulevad otse tänavalt, on parem valida raamiks metall või niiskuskindel värvitud MDF-materjal. Jalgadega sissetoodud niiskus, pori ja lumelörts võivad spoonitud plaadist või täispuidust raamile halvasti mõjuda.
    Enne taoliste seinte tellimist peaks tootjalt küsima sertifikaati tervistkahjustavate ainete sisalduse normile vastavuse kohta materjalis. Tavaliselt jääb vaheseintega eraldatud ruum üsna väikseks ja sel juhul on kahjulike ainete toime eriti intensiivne.
    Tähtsusetu pole ka seinte hooldamine. Osa materjalide (näiteks kangas, pabermass) esialgne hea väljanägemine kaob pärast mõnda puhastuskorda ja paariaastase ekspluatatsiooni käigus võivad neist materjalidest seinad muutuda kasutuskõlbmatuks.
    Vaheseinu ostes tuleks tootjalt või edasimüüjalt aru pärida, millega ja kuidas seinu puhastada, sest paljude materjalide jaoks on olemas spetsiaalsed puhastusained.
    Kõige kindlam on sõlmida tootjaga leping, milles nähakse ette seinte hooldamine 1--2 korda aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.