Möödunud nädala viimase päeva peamiseks sündmuseks finantsturgudel oli USA tööhõivenäitajate avaldamine. Tööpuudus langes aprillis 0,4% võrra 4,3 protsendini, mis on viimase 28 aasta madalaim tase USAs. Kui esialgu tundus, et tugevad näitajad sunnivad Föderaalreservi tõstma intressimäära vabaturukomitee järgmisel istungil, mis toimub 19. mail, siis turud reageerisid uudisele külmavereliselt. Wall Streetil tõusid aktsiate hinnad umbes protsendi võrra, dollari kurss tõusis Saksa marga suhtes 0,7 penni. Toetust said investorid keskmise töötasu näitajatest, mis tõusid aprillis 0,3% võrra, nagu oodatigi.

USA Föderaalreserv on nüüd raske dilemma ees. Seni arvati, et Aasia majanduskriisil on suuremal või vähemal määral negatiivsed tagajärjed ka Ühendriikide majandusele, mis peaks vähendama inflatsioonilist survet. Viimased makromajanduslikud näitajad osutavad, et mõju pole veel saabunud, kui seda toimubki. Föderaalreserv eesotsas president Alan Greenspaniga ootab siiski, et lähiajal majanduskasv aeglustub ning majanduse ülekuumenemise vältimiseks omalt poolt pidureid peale panna ei tarvitse. Võib arvata, et kõik vabaturukomitee liikmed taolist arvamust ei jaga ning surve intressimäärade tõstmiseks siiski tuleb.

Suurbritannia valitsuse viimase aasta mure on olnud liiga tugev naelsterling. Varsti oleks vaja hakata muretsema liiga nõrga valuuta pärast. Viimane on langenud nelja päeva jooksul Saksa marga suhtes juba 21 penni ning reedel langes see 2,9 DEMi ehk 23,2 kroonini.