Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Eesti Pank oleks pidanud toimima?

    Krediidiasutuste seaduses ettenähtud kord, millega pank ei tohi osta iseenda aktsiaid ega tohi laenata oma töötajatele -- need on tähtsad panganduslikud printsiibid ja neid on antud juhul minu arvates rikutud. Ja sellele tuleks väga tõsiselt reageerida.
    Sellest tuleks teha niisugune järeldus, et ettevalmistatavas uues krediidiasutuste seaduses peaks olema eriti rõhutatud see mõte, mis on paljudes maailma riikides krediidiasutuste seaduse üks põhilisi mõtteid, et pank ei tohi oma töötajatele laenu anda mitte mingil juhul. On mõeldud ärilaenu.
    Seaduses on just nii öeldud -- mitte mingil juhul -- st ei otseselt ega kaudselt. See on äärmiselt tähtis printsiip. Muidu võib juhtuda nii, et panga töötajad laenavad panga raha endale, et panka ära osta.
    Väga raske küsimus, sest mul ei ole kogu infot selle asja kohta.
    Muidugi selge on see, et enda ost on väga ohtlik asi. Kui ta just nii vormistatud oli. Aga ma ei ole algdokumente näinud, kuidas ta vormistatud oli.
    Kui nüüd otsustada selle järgi, mis ajalehes olnud on, kipub ta seaduserikkumise poole, aga võib-olla originaaldokumentides on mingi konks, mille järgi ta ei ole ka. Tont seda teab.
    Põhimõtteliselt sellistel juhtudel peaks panga järelevalveinspektsioon midagi ette võtma ja taolisi asju mitte lubama.
    Eriti ma mõtlen, kui on siin üles kerkinud jälle Hoiu- ja Hansapanga ühinemised, et mingisuguseid sanktsioone kasvõi siis rakendada. Selline asi ei ole muidugi normaalses heas pangandustavas mõistlik.
    Tundub, et Hoiupank ei ole ainus. On vist üldiseks tavaks saanud sarnane skeem. Ametlikult nagu ollakse puhtad, aga sisuliselt tütarfirma kaudu aetakse asja, mis päris otse lubatud ei ole.
    Usun, et Eesti Pangas tuleb sellest juttu ja ma saan täiendavalt teada neid motiive. Ma kujutan ette, et ega seal head lahendust enam ei olnudki. Tuli võib-olla taotleda Eesti rahasüsteemi ja pangasüsteemi usaldusväärsuse taastamist.
    Olen seda meelt, et erandeid peaks võimalikult vähe olema ja olukorda peaks püüdma niimoodi kontrolli all hoida, et erandite vajadust ei tekikski. Olen ka seda meelt, et keskpank ei peaks pankurite vigu kinni maksma. Aga mõningatel juhtudel, et sotsiaalseid pingeid alla suruda, sarnased otsused, mis muidu on ebaõiged, on konkreetset situatsiooni arvestades teinekord paratamatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.