Arvuliselt kõige rohkem vara on keskkonna-, justiits-ja kaitseministeeriumil. Keskkonnaministeeriumile kuuluva objektide hulga ajavad suureks metsavahimajakesed, justiitsministeeriumil vanglahooned ja kaitseministeeriumil Vene sõjaväe varad.
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur pidas riigivara müügiga tegelemist perspektiivikaks, sest see tõstab kinnisvarabüroo usaldusväärsust. «Loomulikult eeldame, et saame ka mingit majanduslikku kasu, kuigi see ei pruugi olla väga märkimisväärne. Riik on eraettevõtja jaoks alati oluline klient,» selgitas Laur.
Lauri hinnangul tuleb riigivara objektide kaupa läbi töötada, et leida võimalusi selle ostjatele atraktiivsemaks muutmiseks. «Oleme valmis sellele protsessile igati kaasa aitama,» kinnitas ta.
Hoonete kokkuostuga tegeleva Arco Vara juhatuse esimees Ivar Siimar kinnitas, et nende firmal on kindlasti huvi riigivara osta. «Kõik hooned ei saa ju olla väga lagunenud ja praeguse olukorra jätkudes ei too riigivara kellelegi kasu,» selgitas Siimar.
Siimari hinnangul maksab mitme objekti puhul just krunt, sest näiteks metsavahimajakesed asuvad tihti mõne järve või muu suvitamiseks sobiva koha peal. «Nii on ka Vene sõjaväe varaga, sest sõjavägi ehitas oma hooned just sinna, kuhu tahtis, ja väga tihti olid need looduskaunid kohad,» ütles ta.
Riigil on üle tuhande hoone-kinnistu, mida ükski riigivalitseja ei vaja ja mis tuleb maha müüa või tasuta võõrandada avalik-õiguslikele institutsioonidele.
Kallimatest objektidest on tänavu kaitseministeerium müünud Pro Kapitalile hoone Vana-Posti tänaval maksumusega 15 mln krooni. Väärtuslikumast varast on praegu müügil Rävala puiestee 6 asuv hoone, maksumusega 49 mln krooni, ja samal tänaval 6 mln kroonine krunt.