• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik hakkab vara jagama tasuta

    Komisjoni otsuse kohaselt saab Tartu ülikool tagasi enne sõda talle kuulunud varad Tartus. Samuti saavad tasuta võõrandamise teel oma hoonete omanikuks Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, kes aga esialgu ei saa veel oma tulevase varaga mingeid tehinguid sooritada. «Tasuta võõrandamiseks on enne vaja riigikogu otsust,» märkis rahandusministeeriumi riigivarade osakonna juhataja Indrek Prank.
    Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna ütles, et loomulikult on neil ideid ja plaane, mida hoonetega peale hakata, kuid «ei tahaks enne õiget aega midagi ära sõnuda». «Kindlasti peab kõigist tehingutest olema teadlik ka ringhäälingunõukogu kui meie kõrgem juhtorgan,» lisas Saarna.
    Indrek Pranki sõnul hakkavad otseselt riigivara müüki korraldama kinnisvarabürood, kellega ministeeriumid peavad lepingud sõlmima. «Reeglina lähevad majad ja kinnistud müüki enampakkumisel, vaid üksikud objektid müüakse eelläbirääkimiste teel,» lausus Prank.
    Arvuliselt kõige rohkem vara on keskkonna-, justiits-ja kaitseministeeriumil. Keskkonnaministeeriumile kuuluva objektide hulga ajavad suureks metsavahimajakesed, justiitsministeeriumil vanglahooned ja kaitseministeeriumil Vene sõjaväe varad.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur pidas riigivara müügiga tegelemist perspektiivikaks, sest see tõstab kinnisvarabüroo usaldusväärsust. «Loomulikult eeldame, et saame ka mingit majanduslikku kasu, kuigi see ei pruugi olla väga märkimisväärne. Riik on eraettevõtja jaoks alati oluline klient,» selgitas Laur.
    Lauri hinnangul tuleb riigivara objektide kaupa läbi töötada, et leida võimalusi selle ostjatele atraktiivsemaks muutmiseks. «Oleme valmis sellele protsessile igati kaasa aitama,» kinnitas ta.
    Hoonete kokkuostuga tegeleva Arco Vara juhatuse esimees Ivar Siimar kinnitas, et nende firmal on kindlasti huvi riigivara osta. «Kõik hooned ei saa ju olla väga lagunenud ja praeguse olukorra jätkudes ei too riigivara kellelegi kasu,» selgitas Siimar.
    Siimari hinnangul maksab mitme objekti puhul just krunt, sest näiteks metsavahimajakesed asuvad tihti mõne järve või muu suvitamiseks sobiva koha peal. «Nii on ka Vene sõjaväe varaga, sest sõjavägi ehitas oma hooned just sinna, kuhu tahtis, ja väga tihti olid need looduskaunid kohad,» ütles ta.
    Riigil on üle tuhande hoone-kinnistu, mida ükski riigivalitseja ei vaja ja mis tuleb maha müüa või tasuta võõrandada avalik-õiguslikele institutsioonidele.
    Kallimatest objektidest on tänavu kaitseministeerium müünud Pro Kapitalile hoone Vana-Posti tänaval maksumusega 15 mln krooni. Väärtuslikumast varast on praegu müügil Rävala puiestee 6 asuv hoone, maksumusega 49 mln krooni, ja samal tänaval 6 mln kroonine krunt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.