Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil on ruumi topeltsuureks välisvõlaks
Mart Opmann ütles eile, et Eesti välisvõlg võiks olla kümnendik sisemajanduse kogutoodangust, sest majanduskasv võimaldab nii suurt laenu edukalt teenindada. Tema sõnul kavatseb valitsus võtta uusi laene aga üksnes Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike investeeringute tegemiseks.
«Välislaenude võtmine on väga kasulik, sest tegemist on pikaajaliste madalaprotsendiliste laenudega, mille tasumine algab tavaliselt mitu aastat pärast laenu võtmist,» selgitas Opmann.
Praegu on Eestil 19 välislaenu ja 1,6 miljardi krooni ulatuses on väljastatud viis garantiid.
Eesti välisvõlg kasvas mullu arvestuslikult 6,4%, sest USA dollar tugevnes krooni suhtes 16%. USA dollarites arvestatuna kahanes Eesti välisvõlg mullu ligi 380 mln krooni võrra.
Eesti maksis eelmisel aastal ennetähtaegselt tagasi ligi 80 miljonit krooni Euroopa Liidule ja 150 miljonit krooni AB Svensk Exportkreditile maksebilansi toetamiseks saadud laenu, mille tasumise tähtaeg oleks olnud 2000. aastal.
Mullu võeti vaid üks välislaen -- 176 miljonit krooni põllumajanduse toetamiseks maailmapangalt.
Eesti on võtnud laenu 1992.--1997. aasta jooksul peamiselt energeetika-, maanteede korrashoiu, keskkonna- ja piiriseireprogrammide rahastamiseks.
Peamised laenuandjad on olnud maailmapank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank ning Euroopa investeerimispank.