• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidipanga uus hingamine

    Itaalia ärimees Ernesto Preatoni teatas eile, et omandab Krediidipangas 70% suuruse osaluse. Preatoni kavatseb hakata Krediidipanga vahendusel väljastama teistest Eesti pankadest odavamaid eluasemelaene. Krediidiliinide saamiseks peab Preatoni praegu läbirääkimisi kolme Itaalia pangaga.
    Äripäeva arvates on teade Krediidipanga tuumikomanike vahetusest positiivne. See mõjub pangandusturule korrastavalt, sest praegustel Krediidipanga omanikel puudub raha, et panka edasi arendada.
    Krediidipank on Äripäeva pangareitingus olnud stabiilselt tabeli lõpus. Eile ilmunud aprillikuu riskireitingus oli pank üheksandal kohal. Nõrgemal positsioonil olid ainult Maapank ja ERA Pank.
    Põhjus on Krediidipanga väikeses turuosas, mis Eestis on 1,7%. Pangal puudub oma kontorite ja pangaautomaatide võrk. Miinuseks võib veel pidada liiga väikest omakapitali panga poolt pööritatava raha hulga kohta. Panga omakapital on 80 miljonit krooni.
    Krediidipanga turuni?iks peetakse Venemaad, mis on aga väga ettearvamatu turg. Tegelikult on raske öelda, mis on panga tugevad küljed, sest Krediidipank on tavapärasest pangategevusest kõrvale jäänud.
    Kui Krediidipanga ostmise põhjus on praegustest Eesti pankadest odavama kinnisvaralaenu pakkumine, siis võib see kliendi jaoks kaaluda üles üle-eestilise kontoritevõrgu ja pangaautomaatide puudumise.
    Toimetuse teeb aga ettevaatlikuks see, et Krediidipanga tuumikinvestoriks saab Ernesto Preatoni, mitte mõni välispank.
    Preatoni tegutseb juba praegu Eestis laiahaardeliselt ja tema viimase aja äriprojektid on rahamahukad. Oma peamise tähelepanu on Preatoni suunanud kinnisvaraarendusele, mis praegust majanduskeskkonda arvestades on suure riskiga ärivaldkond.
    Ka Krediidipanga ostmine on riskantne tehing. Selleks, et pank korralikku kasumisse viia, kulub aastaid. Võib arvata, et Preatoni saab Krediidipanga odavalt kätte, kuid kindlasti peab ta arvestama, et tegemist on investeeringumahuka projektiga. Äripäeva hinnangul võib 70% aktsiate omandamine minna maksma umbes 70 miljonit krooni.
    Preatoni idee võib-olla ka Krediidipank korralikult üles töötada, suurematele pankadele ahvatlevaks ülevõtmise objektiks muuta, et siis oma osast suure kasuga loobuda. Ernesto Preatoni esimene Eestis tehtud äritehing Ühispanga aktsiatega tõi talle 250 miljonit krooni tulu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Valitsus võttis vastu eelnõu, kuhu on riigifirma arust sisse kirjutatud huvide konflikt
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.