Kalapüügifirma nõuab maavalitsuselt nelja miljonit

OÜ Peipuse nõue on võrdne rohkem kui kolmandikuga maavalitsuse selle aasta eelarvest. Ida-Viru maavalitsuse maasekretär Eduard East ütles, et pole hagiga mingil juhul nõus. «Siin on kaks aspekti, millele vastu vaidleme,» selgitas ta. «Üks on juriidiline. Me ei saa seda tõlgendada kahju tekitamisena. Teiseks on kalasaagi hinna metoodika meie arvates vale.»

Easti sõnul võib saamata jäänud kasu tuleneda vaid lepingulistest suhetest, kuid lepinguid OÜ Peipus maavalitsuse või keskkonnaametiga sõlminud pole.

Reedel toimus Ida-Viru maakohtus Peipuse hagis esimene kohtuistung. Kolmanda isikuna otsustati protsessi kaasata Eesti riik, sest maavalitsus pole iseseisev isik, rääkis Peipust esindav vandeadvokaat Jüri Leppik.

Tema sõnul on Peipuse juhtum pretsedenditu. «Põhiseadus ütleb, et igaüks on kaitstud riigi omavoli eest. Peipuse puhul on riik kitsendanud eraõigusliku juriidilise isiku õigust tegelda oma põhitegevusega,» rääkis Leppik.

Kalapüügifirma soovis 1995. ja 1996. aastal saada vastavalt 100 ja 350 Peipsi võrgupüügiluba, kuid ei saanud ühtegi. Eelmiseks aastaks sai Peipus 16 võrgupüügiluba ja selleks aastaks sama palju. Suurema osa püügilube on kõigil aastatel saanud AS Peipsi Laine.

Eduard Easti sõnul ei antud Peipusele 1995. aastal püügilube, sest tal ei olnud Alajõe valla tegevusluba. Aasta hiljem jäi Peipus püügilubadest ilma seetõttu, et maavalitsusel oli pooleli Peipusega kohtuasi eelmiste püügilubade mitteandmise asjus. Ilma kohtulahendita ei tahtnud maavalitsus uusi püügilubasid anda, selgitas East, ehkki kohtulahend tuli OÜ-le Peipus soodne.

Järgmine kohtuistung toimub juuni lõpus.