Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidutöösturid peavad maanteelt raudteele pöörama
Eesti metsatööstuse liit on eelmisest aastast alates pidanud tulutult väitlust teede- ja sideministeeriumiga, et suurendada spetsiaalsete metsaveokite lubatud täismassi 20 tonni võrra. Väidetavalt langetaks see metsatöötlejatele transpordihinda.
Metsatöösturid peavad loobuma mõttetust kemplemisest veokite täismassi suurendamise ümber ning pühendama oma tähelepanu raudteetranspordile.
Eesti riik ei nõustu teede haldajana suurendama metsaveokite täismassi. Riigi ülesanne on hoida maanteed sõidetavas korras. Kuna maanteede renoveerimine maksab sadu miljoneid kroone, ei riskeerita lubada nõukogude-aegsete normide järgi ehitatud maanteedele suuremate koormustega autosid, mis võivad teed lõhkuda.
Enamiku Eesti territooriumi ulatuses on raudteeransport autotranspordist odavam. Raudteetransport muutub maanteeveost odavamaks, kui veokaugus on üle 100 kilomeetri. Kuna suuremad puidu väljaveo sadamad on Tallinn, Kunda ja Paldiski, siis jäävad Lõuna-Eestis asuvad peamised metsaraie piirkonnad sihtsadamatest enam kui 100 kilomeetri kaugusele.
Raudteejuhtide kinnitusi uskudes ei pea paika metsatööstuse liidu kartus, et raudtee ei huvitu väikeste mahtudega metsatöösturitest. Eesti Raudtee müügiosakonna juhataja Peeter Luukase sõnul on nad huvitatud igast kaubast. Oma puitu võivad üldtariifide alusel raudteel vedada kõik soovijad.
Lepinguga pakutavad tariifisoodustused tehakse metsavedajatele, kes garanteerivad, et transpordivad raudteed pidi aastas üle 100 000 tonni puitu.
Soodustuste saamiseks võiksid väiksemad puidutöösturid oma logistika ühitada suuremate puidufirmadega. Raudteetranspordi ühine kasutamine võimaldab Eesti Raudteele garanteerida suuremaid puidukoguseid, mis omakorda võimaldab raudtee müügiosakonnalt vastu saada paremaid soodustariife.
Puidutöösturitel on hulga suuremaid ja väiksemaid etteheiteid Eesti Raudteele. Metsatööstuse liit on oma liikmete hulgas tehtud küsitluse põhjal täpselt defineerinud tingimused, millle täitmine on vajalik raudteetranspordi efektiivsemaks kasutamiseks.
Millegipärast on aga soikunud liidupoolne suhtlemine Eesti Raudteega. Puidutöösturite selgelt välja toodud soovid on vaja edastada ka raudtee juhtkonnale. Eeldused mõlemaid pooli rahuldavate lahenduste leidmiseks on olemas.
Erinevalt maanteid haldavast riigist on raudtee kommertsettevõttena huvitatud metsatöösturite puidu transportimisest.