Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad ja haige majandus

    Eilses Eesti Päevalehes leiab Hansa-pank Eesti peadirektor Indrek Neivelt, et Eestis viitab mitu sümptomit haigusele, mille nimi on majanduskriis: suur jooksevkonto defitsiit, kiiresti kasvav välisvõlg, Venemaa majanduslik olukord, laenuportfellide hoiustest kiirem kasv, usalduse vähenemine avalike ettevõtete juhte puudutavate skandaalide tõttu. Hansapank peab oma missiooniks kutsuda inimesi üles säästlikkusele, et vältida suurema kriisi puhkemist.
    Äripäev ei tauni säästmist. Küll aga leiab, et sellele õhutatakse eelkõige pankade endi huvides.
    Pangad saavad nii enda käsutusse suurema ressursi. Kuid kui inimesed hakkavad hoiustama, laenavad pangad selle raha kohe välja. Ei ole kindel, et nad rohkem just tootmisse laenavad. On ju tarbimislaenud pankade tekitatud.
    Kodumaine tootja sellest suurt ei võida, kui tarbija tema kaupade ostmise asemel oma raha pangas hoiustab. Kui toodangut ei osteta, ei jaksa tootja pangale laenu tagasi maksta. Tarbijata ei ole mõtet toota.
    Neivelti viidatud suur jooksevkonto defitsiit (10--13 protsenti SKTst) on Eesti-suguse riigi praegusel arenguetapil normaalne.
    Kiiresti kasvav välisvõlg ja see, et majandus ei rahasta end otse- ega portfelliinvesteeringutega, vaid enamasti lühiajalise võlaga, on suuresti pankade teene. Lühiajaliselt sisselaenatud raha laenati pikaajaliselt välja. Ei arvestatud, et majanduskeskkond võib muutuda.
    Pärast rahaturukriisi on vesi ahjus ja käib kampaania: armas rahvas, tooge raha panka. Mängus on otseselt isiklikud huvid -- pankade kasuminumbrid on hakanud vähenema. Võimalik, et pankadel on tekkinud välisraha sissetoomisega raskusi või on välisraha kallinenud ja nüüd on vaja sisemaist pikaajalist raha.
    Ka laenude ja hoiuste suhe esimeste kasuks on pigem pankade kui inimeste probleem. Ei saa süüdistada inimest, et ta ei säästa. Samuti ei saa teda kunstlike vahenditega säästma sundida. Muidugi, kui inimesel on vaba raha, millega parasjagu midagi pole peale hakata, ei ole seda mõtet kodus hoida. Ent kui tal on eluliselt vaja midagi osta, siis ta seda ka teeb.
    Usalduskriisi osas tuleb Neiveltiga nõustuda. Seda veidram on Hoiu- ja Maapangaga toimunud sündmuste taustal rääkida säästmisest. Pank müüvat usaldust. Kaup on aga kehvakeseks osutunud.
    Pankade säästmisesuunaline lobby on mõistetav. Ent säästmine tuleb teha atraktiivseks. Pankadel ei jäägi muud üle, kui see roll endale võtta ja majanduse haigussümptomeid ise ennetama hakata. Eriti kui haigusnähud on suuresti nende endi tekitatud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.