Paljassaare Kalatööstuse ASi peadirektor Jaan Jalakas ütles, et loa pikendamine annab kalatööstuste välispartneritele kindlustunde. «Seniajani olid nad väga ettevaatlikud,» ütles Jalakas.

Samas ütles Jalakas, et täielikult kalatööstused oma eksporti taastada ei saa, sest mitmel välispartneril on kombeks sõlmida kuni viieaastaseid tarnelepinguid. Paljassaare tööstus plaanib sel aastal Soome müüa 12 miljoni krooni eest Esva kalapulki ja -pihve, sellest kogusest on praeguseks müüdud pool.

ASi Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee ütles, et ekspordiloata jäämine oleks Makrillile trahve arvestamata tekitanud 40 miljonit krooni otsest kahju. Kuna loa pikendamine polnud kindel, oleme järsult tootmist suurendanud ja saadame partneritele vahetult enne juuli algust tavalisest suuremad kaubakogused, rääkis Lahtvee.

Makrill ekspordib Soome ja Saksamaale oma tooteid iga kuu umbes kolme miljoni krooni eest.

Pärnu kalamajandi juhataja Enn Truutsi sõnul ei saa ettevõte midagi eksportida, sest nende lääne partnerid soovivad teha 3--5aastased lepingud. Pärnu kalamajand planeeris tänavuse aasta ekspordikäibeks 40 miljonit krooni, kuid müüdud pole sellest seni midagi.

Kalatööstuste juhid kinnitavad, et alalise ekspordiloa saamine on täiesti reaalne, sest tööstused peaksid vastama ELi nõuetele. «Loa saamine on võimalik, kui inspektorid ei satu mõnda tööstusse, mis ehk pole täiesti korras ja selle põhjal üldistust ei tee,» ütles Jaan Jalakas.

Jaan Lahtvee ütles, et Makrill on valmis eurokontrolle vastu võtma. Kuna me praegu juba ELi ekspordime, on meid mitu korda kontrollitud ja rahule jäädud, sõnas Lahtvee.

ELi ekspordiluba taotlevad viisteist Eesti kalatööstust.