Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maaturgu takistab Tallinnas aeglane asjaajamine
Maa hinnad on Tallinnas viimase aasta jooksul tõusnud keskeltläbi 15%. Maatehingute arvu suurenemine on tingitud omandireformi arengust, mille käigus on paljudele omanikele tagastatud seadusevastaselt võõrandatud maa. Piirkonnad, kus ärimaa hinna tõus kõige märgatavam, on Mustamäe, Peterburi tee äärsed alad ning kesklinna ümbrus.
Maa hinna tõus näitab seda, et firmadel on tekkinud soov ja vajadus ehitada enda tarbeks sobivam hoone ning kolida välja tavaliselt vanematest ja amortiseerunud rendiruumidest.
Ärimaa ostmisel on määravaks ümbruskonna infrastruktuuri areng ning vajalikud kommunikatsioonid. Sellest tulenevalt on hinnatumad krundid, mis asuvad juba väljakujunenud äripiirkondades, ning kus on piisavalt vabu võimsusi liitumiseks linna kommunaalvõrkudega.
Maa hinna tõusu takistavaks teguriks on saanud kohati liiga aeglane asjade liikumine läbi mitmete Tallinna ametkondade -- ehituse alustamine pärast krundi ostmist võib lükkuda kuni aasta edasi, mistõttu ettevõtjad ei soovi raha liiga pikaks ajaks kasutult seisma panna.
Esimene komistuskivi on maa-alale detailplaneeringu lähteülesannete koostamine, mis on vajalik, et jagada suurem maa-ala kruntideks ning alustada projekteerimist. Selleks on vaja kooskõlastusi mitmetest ametkondadest. Nendeks on: Tallinna linnavalitsus, tervisekaitsetalitus, keskkonnaamet, transpordiamet, muinsuskaitseamet, Tallinna VKME, tuletõrje- ja päästeamet, elektrivõrgud.
Pärast lähteülesande valmimist saab hakata koostama detailplaneeringut, mis sisaldab endas juba konkreetsemaid hoonestuskavasid jne. Jääb vaid loota, et ettevõtjaile tuldaks rohkem vastu, sest ehitustegevus parandab nii linnavaadet kui ka meelitab ligi investoreid.