Pingutused tootearenduses nõrgavõitu

Suurenev toodete innovat-siooni sagedus, pingeline hinnakonkurents ja tarbijate üha kõrgemad nõudmised toote kvaliteedile, ohutusele ja keskkonnasõbralikkusele on asetanud tööstusettevõtted üsna raskesse olukorda.

Konflikt toote kvaliteedile esitatavate järjest kõrgemate nõudmiste ja samas madalama hinna vahel on ettevõtte igapäevane reaalsus ja nõuab neilt oma juhtimisstruktuuri, töökorralduse ja tootearendusprotsessi pidevat täiustamist.

Eesti tööstuse tuleviku arengutingimused on määratlemata ja ebaselged. Praegused kulutused rahvuslikku tööstust toetavale uurimis- ja arendustööle on 0,6 protsenti SKPst (Ida-Euroopa maades 2--3 protsenti).

Ülikooli ja tööstuse sidemete arengu toetamiseks tuleks TTÜ juures asutada toote arenduse keskus. Innovatsioonifondi juurde tuleks asutada rahvusvaheline nõuandev kogu.

Eesti tööstuse arendamiseks lähitulevikus on vajalikud järgmised tegevusskeemid: optimaalselt kasutada olemasolevaid ressursse tööstuses ja hariduses; kiirendada innovatsiooni toimet tööstuses; käivitada tootearenduse toetamiseks vajalikud investeeringud.

Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamisel tuleks silmas pidada veel järgmisi aspekte: soodsatele turgudele konkurentsivõimeliste toodete valik; kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasõbralikkust tagav toodete projekteerimine; optimeeritud tootmine piiratud investeeringute tingimustes; paralleel-integreeritud tootearenduse protsess koos selle aja minimeerimisega; kompetentne ärijuhtimine; tööstuse juhtimine kaasaegsel tasemel kogenud personali poolt; innovatsioonile suunatud hariduse täiustamine.