- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Süüdimatuse tulem
Maapanga juhtumi suurim väärtus on see, et selle toel on taas kord osutu-nud võimalikuks välja käia isiklikke ambitsioone ja pettumusi ning kõiki teisi süüdistades taga nutta oma lollusi.
Samavõrra enesestmõistetavalt võib igaüks heita ette Eesti Pangale (selle presidendile, pangainspektsioonile, nõukogule) tegevusetust ja «üllatusi» pangaturult või siis meenutada heldinult Maapanga hiljutist naisjuhti.
Kummalisel kombel oodatakse panganduselt ikka ja jälle absoluutset riskivabadust ja kõrvalt tulevat eeskostet, mis sest, et viimasel 10--15 aastal on pangakrahhid tabanud IMFi igast neljast liikmesriigist kolme, mis sest, et Eesti panganduse senine stabiilsus on toetunud suuresti ekspansiivsele kasvule.
Maapanga juhtumis polnud midagi üllatavat. Kui, siis üksnes tänavapoliitikuile. Erinevalt Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga ning Põhja-Eesti Panga juhtumeist ei õnnestunud Eesti Pangal leida talle kosilast või siis uusi investoreid-omanikke, kes võtnuks enda kanda seniste omanike «maapanga» sildi taha varjatud saamatuse. Mida aga riik ei saanud mingil juhul teha, oli sõnumi «Maapanga asjad pole just kõige paremad» edastamine avalikkusele ja preventiivse moratooriumi väljakuulutamine oludes, kus vähemalt for-maalselt olid kõik, ja seejuures sugugi mitte madalad, normatiivid täidetud ja pank ise maksejõuline. Küsimus oli suuresti ajas ja õnnes. Pank käis üle jõu nii omanikele kui ka juhtidele.
Populistlik vastutulek põllumeestele (lühiajaliselt rahalt anti välja pikaajalisi laene) ja maksumaksja raha lõputu pumpamine poolpoliitilise investeerimisfondina tegutsenud panka ei saanud lõppeda hästi.
Eesti Panga pangainspektsioon ei hüpanud üle oma varju, valitsus küttis seevastu sinisilmselt kriisi omalt poolt tagant. Nimelt suurenes panga bilansimahu 32protsendilise aastakasvu juures valitsuse raha hulk seal 39%.
Valitsussektori hoiused ja laenufondid ning välisabifondid moodustasid Maapanga passivatest aprilli lõpu seisuga tervelt 44%, kusjuures panga käes oli 14,6% valitsussektori hoiustest.
Maapanga enda osatähtsus pankade koondbilansis oli vaid 3,7%. Põllumeeste Maapanka kinni jäänud raha on aga täna suures osas tegelikult põllumeeste endi käes (või kasutati «maa-» silti hoopiski muudel eesmärkidel?).
Halvim, mida teha annab, oleks Maapanka ummisjalu «päästma» tõtata. Maksimaalne, mida teha annaks, oleks maksumaksja rahast väikehoiustajaile nende kaotused osaliselt kinni maksta.
Samas tehti hoiuste tagamise seaduse puhul mäletatavasti aga kõike, et blokeerida selle menetlemist riigikogus. Sama saatus näib ootavat ka uut krediidiasutuste seadust.
Maailmale jäetud imagost, nagu oleks Eesti näol tegemist riigiga, kus maksumaksja võtab altruistlikult enda kanda kogu vastutuse panganduse eest (sealhulgas süüdimatute omanike suhtes, kui meenutada kahte eelpoolmainitud hingusele läinud panka), ei võida Eesti majandus lõppkokkuvõttes sentigi. Pigem on sellega näidatud üksnes rohelist tuld spekulatiivse raha lühiajalisele sissevoolule.
Hetkel kuum
Maapank on näide sellestki, kui konfliktselt on meil kahestunud omanikud-juhtkonnad -- omaenda raha üle otsustatakse sageli mitte omanike, vaid palgaliste juhtidena ja vastupidi.
Lausa skisofreeniasse langenud kemplemist Eesti Panga ja panganduse ümber üldse põhjendavad seevastu vahest kõige ühesemalt Hardo Pajula äsjased sõnad, et «ilmselt on paljud Eesti partei- ja majandusaktiivi kuuluvad mõjukad inimesed kaotanud viimasel ajal suuri summasid».
Kalev Kukk on riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige. Ta kuulub ka Eesti Panga nõukokku.
Enimloetud
1
3
6
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Viimased uudised
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele