Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saldoinfo aitab kõnesid kontrollida

    Mobiilsidefirmad on võtnud kasutusele uue lisateenuse, mis võimaldab klientidel saada operatiivset teavet oma kõnede maksumuse kohta otse oma mobiiltelefonile.
    EMT klient saab telefonile tellida SMS-lühisõnumi, mis sisaldab kodu- ja välismaal peetud kõnede maksumust ja lühisõnumeid. Info ei sisalda kuumakse, ühekordseid teenustasusid, perioodilisi makse, ettemaksu ja võlgnevust. SMSis seisab ka telefoni eelmise kuu arve.
    Ka Radiolinja annab oma lühinumbrile helistavale kliendile teavet jooksva kuu kõnede saldo kohta. Teenust on võimalik nii kuulata kui tellida omale SMSina. Q klient peab oma kõnede seisu teadasaamiseks helistama tasuta infonumbrile.
    EMTs uuendatakse infot kaks korda päevas, Q GSMis igal hommikul, Radiolinjas kord kahe päeva tagant.
    Teenus on mõeldud peamiselt eraisikutele ja nendele ametitelefonide kasutajatele, kellele on tööandja seadnud kõnelimiidi.
    Ma ei pea vajalikuks saldot küsida, sest kõned lähevad firma arvele. Saldoinfo on mõeldud rohkem eraisikutele ja neile firmadele, kus töötajatel piiratakse mobiiliga rääkimist. Telefonile tellitav saldoinfo ei ole küll juriidiline alus arve maksmiseks, aga annab küllalt adekvaatse pildi. Seal on puudu näiteks kuumaks, 160 tähemärgi sisse ei mahu lihtsalt eriti palju infot. Saldoinfo kasutuselevõtuga vähenes EMT infotelefoni koormus, paari numbri teadasaamiseks ei pea enam meile helistama.
    EMT kliendina olen kasutanud nende uut teenust: saldoinfo mobiiltelefonile. Küll lihtsalt huvi pärast, et näha, kuidas see teenus toimib, sest vajadust oma saldo jooksvaks kontrollimiseks mul ei ole. EMT arvetes pole mul seni olnud põhjust kahelda, pealegi ei ole firma omanikud mulle kõnelimiiti seadnud. Limiit on meil ametitelefone kasutaval tehnilisel personalil, umbes 200--300 krooni kuus, ja tippjuhtidel. Kui telefoniarve läheb suuremaks, siis arvestatakse see palgast maha.
    Kasutan kolmandat aastat paralleelselt nii Eesti Mobiiltelefoni kui Radiolinja GSM-kaarte, rohkem räägin Radiolinja võrgus. Mul ei ole vaja jooksvat arvet teada. Telefoniga rääkimist kontrollin arve maksmisel, seal on kõik kirjas. Seni pole mul olnud põhjust kummagi operaatorfirma arvetes kahelda. Seega ei pea ma kasutama saldoinfo tellimist oma telefonile. Pealegi ei räägi ma mobiiltelefoniga eriti palju, keskmine arve on 500 krooni ühe kuu eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.