• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Microsoft konkurentidel hambus

    Paar korda nädalas jookseb keskmisest uudistekanalist läbi jutt sellest, kuidas Microsoftil kohtus läheb ja kui hästi või halvasti on inimkonna üllaste ideaalide kaitsjatel õnnestunud talle pasunasse anda. Kuigi uudis müüb, jääb minus närima kahtluseussike, et enamik keskmistest kasutajatest ei tea, mille ümber madin käib. Kuna MSi kirumine ja kividega loopimine on saanud üldrahvalikuks lõbustuseks, siis oleks vist kohane peamisest surmapatust ka võimalikult lihtsate sõnadega kirjutada.
    Konkurents -- või täpsemalt selle mahatapmine on vist kõige suurem süüdistus, mis MSi kohal ripub. Juba Windows 95 väljatuleku ajal tahtis Microsoft panna sellega kaasa oma internetibrauseri, aga Netscape leidis, et see oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuid see pole ka esimene kord. Juba Windowsi-eelsetel aegadel oli tavaks, et kui keegi tuli välja mõne uudse lahendusega, teatas MS kiiresti, et nende standardkomplektis tuleb see järgmise versiooniga tasuta kaasa. Parematel juhtudel tähendas see mõne populaarsust võitnud toote litsentseerimist -- tõsi, suhteliselt naeruväärse hinna eest -- kuid kui tarkvaratootja tingimustega ei nõustunud, siis kirjutati sama funktsiooni täitev programm ise.
    Mis tootjatele paha, ei pruugi aga kasutajatele sugugi nii kehv olla. Meie ju kasutame seda lõpptoodet ja mulle meeldib, et ma ei pea Windowsile graafilist kasutajaliidest minema ostma Xeroxi või Apple'i käest. Võib fantaseerida, et tarkvaraturg oleks palju rikkam ja huvitavam, kui konkurents oleks vabam -- aga minu jaoks on softiuputus juba ammu alanud ja ma tõesti olen õnnelik, et ei pea müügihingedele uut arvutit installeerides panema sinna peale ka tosinat pisiutiliiti, mis igaüks midagi vajalikku teeb. Moraalsest kohusest vaba konkurentsi ees pruugin ma Netscape'i, aga see on ka ainus, mida ma teha viitsin.
    Mida siis sellise jõhkra firma vastu ette võtta? Läheme Microlinki peakontori ette ja lehvitame loosungeid, et me oleksime rõõmsad, kui nad müüksid meile arvuteid, kus Win95 asemel oleks OS/2 või Linux (enamik lugejatest ei teagi, mis need on)? Loomulikult on ebaõiglane, et arvutivalmistaja ei tohi (jah, ei tohi, sest nii on väidetavasti kirjas MSiga sõlmitud lepingus) müüa ilma Win95ta arvutit -- aga mis seal parata, see lihtsalt kuulub hinna sisse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.