• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edelaraudteel ebaõnnestus jaamahoonete müük

    Eile tegid ostjad kokku kaks pakkumust, millest üks konkursi tingimustele ei vastanud.
    Edelaraudtee AS on majandusraskustes: juuni keskpaigas ähvardas Edelaraudteed pankrotihoiatus, sest ei suudetud maksta tagasi 8,5 mln kroonist võlga Balti laevaremonditehasele. Riigikogu lisaeelarvega määrati ettevõttele 38 mln kroonine dotatsioon. Praeguseks on ASi Edelaraudtee juhatuse esimehe Jüri Kuusiku sõnul kriisiolukord lahenenud. Balti laevaremonditehasega on sõlmitud laenu tagastamise kokkulepe. Edelaraudtee kuulub riigile ja tegeleb reisijateveoga üle Eesti.
    Täna sõlmitakse valitsuse ja Edelaraudtee ASi vahel leping, milles kinnitatakse mõlema poole kohustused ja õigused. See tagab ettevõttele majandustegevuseks hädavajaliku finantskatte.
    Lähema aasta jooksul oleks ettevõttesse reisijateveo kvaliteedi tagamiseks vaja investeerida ligi miljard krooni, sest raudtee tehniline baas on amortiseerunud.
    Edelaraudtee kinnisvaratalituse juhataja Aimar Anderson sõnas, et juhatus peab üle vaatama pakkumuse hinna jm tingimused, järgmisel nädalal kuulutatakse välja uus konkurss. Ettevõte püüab müüa kogu põhitegevuseks tarbetu vara.
    Jüri Kuusiku ütluse kohaselt hoonete hinda esialgu siiski ei langetata, vaatamata enampakkumise esimese etapi ebaõnnestumisele.
    Edelaraudtee AS soovib jaamahooneid müüa, sest ei suuda oma vahendite arvel tagada nende korrashoidu. Samuti ei leita vanadele jaamahoonetele otsest rakendust ettevõtte majandustegevuses. Konkurss ebaõnnestus just seetõttu, et objektide seisukord ei vasta esitatud hinnale. Jaamahoonetes puudub vesi ja kanalisatsioon, pärast investeeringuid ja põhjalikku ümberehitust sobiksid need äritegevuseks, näiteks toitlustusasutuste rajamiseks.
    Aimar Andersoni sõnul on hooneid müüa pakutud ka kohalikele omavalitsustele, kes sellest huvitatud ei olnud, sest ei leia raha. Ettevõte tahab hooneid müüa, sest praegu seisavad hooned tühjalt ning lagunevad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.