Edelaraudteel ebaõnnestus jaamahoonete müük

Eile tegid ostjad kokku kaks pakkumust, millest üks konkursi tingimustele ei vastanud.

Edelaraudtee AS on majandusraskustes: juuni keskpaigas ähvardas Edelaraudteed pankrotihoiatus, sest ei suudetud maksta tagasi 8,5 mln kroonist võlga Balti laevaremonditehasele. Riigikogu lisaeelarvega määrati ettevõttele 38 mln kroonine dotatsioon. Praeguseks on ASi Edelaraudtee juhatuse esimehe Jüri Kuusiku sõnul kriisiolukord lahenenud. Balti laevaremonditehasega on sõlmitud laenu tagastamise kokkulepe. Edelaraudtee kuulub riigile ja tegeleb reisijateveoga üle Eesti.

Täna sõlmitakse valitsuse ja Edelaraudtee ASi vahel leping, milles kinnitatakse mõlema poole kohustused ja õigused. See tagab ettevõttele majandustegevuseks hädavajaliku finantskatte.

Lähema aasta jooksul oleks ettevõttesse reisijateveo kvaliteedi tagamiseks vaja investeerida ligi miljard krooni, sest raudtee tehniline baas on amortiseerunud.

Edelaraudtee kinnisvaratalituse juhataja Aimar Anderson sõnas, et juhatus peab üle vaatama pakkumuse hinna jm tingimused, järgmisel nädalal kuulutatakse välja uus konkurss. Ettevõte püüab müüa kogu põhitegevuseks tarbetu vara.

Jüri Kuusiku ütluse kohaselt hoonete hinda esialgu siiski ei langetata, vaatamata enampakkumise esimese etapi ebaõnnestumisele.

Edelaraudtee AS soovib jaamahooneid müüa, sest ei suuda oma vahendite arvel tagada nende korrashoidu. Samuti ei leita vanadele jaamahoonetele otsest rakendust ettevõtte majandustegevuses. Konkurss ebaõnnestus just seetõttu, et objektide seisukord ei vasta esitatud hinnale. Jaamahoonetes puudub vesi ja kanalisatsioon, pärast investeeringuid ja põhjalikku ümberehitust sobiksid need äritegevuseks, näiteks toitlustusasutuste rajamiseks.

Aimar Andersoni sõnul on hooneid müüa pakutud ka kohalikele omavalitsustele, kes sellest huvitatud ei olnud, sest ei leia raha. Ettevõte tahab hooneid müüa, sest praegu seisavad hooned tühjalt ning lagunevad.