Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EP kaabu kärssab

    Keskpank mängib Eestis kummalist mängu. Maaettevõtete ja inimeste rahal baseerunud Tartu kommertspanga (TKP) lasi Eesti Pank (EP) Siim Kallase isikus koos valitsusega Mart Laari isikus liberalismi jutlustades külma kõhuga põhja -- TKP võlanõuet riikliku Eesti Kütuse vastu tunnustati alles pärast selle jõudmist (loomulikult keskpanga enda vahendusel) «oma poiste» tasku.
    PEPile andis EP Ühispangaga liitumisel priske liberalistliku kaasavara, sest sellel pangal olid suured teened keskpankurite 10 miljoni dollari afääris. Sadu miljoneid kroone mattis EP dotatsioonidena Sotsiaalpanga, Tööstuspanga jms varemetesse.
    Maapanga puhul tabas keskpankureid aga jällegi ootamatult omapärane liberalismiatakk -- EP nõukogu liige Kalev Kukk avaldas 5. aug. Äripäevas hüsteerilist pahameelt sel puhul, et valitsus otsustas lahti sulatada enamiku hoiustajate Maapanka kinni jäänud raha. Altruistlik riik hellitavat sellega vastutustundetult ära ettevõtted ja inimesed, kes EP võllanalja Eesti kommertspankade usaldusväärsusest tõsiselt võtsid.
    EP nõukogu ja juhatus on viis aastat liberalistlikku mittemidagitegemise mängu mänginud ja vaid oma kambajõmmide heaolu eest hoolitsenud. Paraku jõuab aga ükskord ka siin aeg kätte, mil tuleb vastust anda ja vastutust kanda. Keskpanga eilsed luukered ja tänased laibad on selgelt kogu ühiskonna silme ette jõudnud. Keskpanka koondunud libaliberaalid on aga seisukohal, et mittemidagitegemise deklareerimine vabastab ka igasugusest vastutusest.
    K. Kukk näiteks näeb Maapanga krahhis süüdlasi kõikjal mujal, ainult mitte EP nõukogus, juhatuses ja pangainspektsioonis. Valitsus olevat Kuke sõnul eiranud mingit poliitilist kokkulepet libaliberaalidega, kui ta otsustas lahti sulatada Maapanka kinnijäänud väikehoiustajate ja -ettevõtete arvelduskontode vahendid. Nõuete ülevõtmist riigi poolt nimetab Kukk mingi libaloogika alusel Maapanga lubamatuks doteerimiseks.
    Erinevalt EP käitumismallist ei andnud valitsus aga pankrotimeistritele pennigi, vaid võttis hoopiski üle kahjukannatajate nõuded. Maksumaksja kannab Maapanga krahhi läbi kahju ainult sel juhul, kui Maapank on EP «valvsa pilgu all» juhtide komploti poolt tõepoolest tühjaks varastatud.
    Nagu tavaliselt, on EP juhtkonna kisa tingitud soovist tähelepanu tegelikelt kuritegudelt ja süüdlastelt kõrvale juhtida.
    Hoiustajate nõuded üle võtnud valitsuse otsus tellida Maapanga krahhi rahvusvaheline ekspertiis ajab keskpankurid hüsteeriasse. Nii võib Maapanga vargabande tõepoolest kohtupinki sattuda.
    EP on senini suutnud kõigi Eesti pangakrahhide uurimist edukalt blokeerida ja ühtki süüdlast pole kunagi leitud. Vastutuse kandmisest on aga Eestis lausa kohatu rääkida. Samas vaimus tahaks EP loomulikult ka jätkata.
    Erinevalt tsiviliseeritud riikide keskpankadest ei anna Eesti Pank oma kasumitest riigieelarvesse mitte punast pennigi.
    Oma tegematajätmistest tingitud pangakrahhide leevendamiseks ei eraldata samuti midagi, kui tegemist ei ole oma «parteigenossedega».
    Kommertspangad on vabastatud ettevõtte tulumaksust (paarsada miljonit Eesti krooni aastas), et nad moodustaksid kahjude katmiseks reserve. EP impotentsuse tõttu voolavad ka need reservid EP soositud suurvaraste tasku.
    EP suudab pangakontrolli osas produtseerida ainult eneseõigustusi ja liberalistlikku hüsteeriat, kuigi keskpanga kaabuga koos kärssab juba kogu Eesti pangandus.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor. Teda on peetud ka üheks võimalikuks kandidaadiks uude Eesti Panga nõukokku.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.