EP kaabu kärssab
Keskpank mängib Eestis kummalist mängu. Maaettevõtete ja inimeste rahal baseerunud Tartu kommertspanga (TKP) lasi Eesti Pank (EP) Siim Kallase isikus koos valitsusega Mart Laari isikus liberalismi jutlustades külma kõhuga põhja -- TKP võlanõuet riikliku Eesti Kütuse vastu tunnustati alles pärast selle jõudmist (loomulikult keskpanga enda vahendusel) «oma poiste» tasku.
PEPile andis EP Ühispangaga liitumisel priske liberalistliku kaasavara, sest sellel pangal olid suured teened keskpankurite 10 miljoni dollari afääris. Sadu miljoneid kroone mattis EP dotatsioonidena Sotsiaalpanga, Tööstuspanga jms varemetesse.
Maapanga puhul tabas keskpankureid aga jällegi ootamatult omapärane liberalismiatakk -- EP nõukogu liige Kalev Kukk avaldas 5. aug. Äripäevas hüsteerilist pahameelt sel puhul, et valitsus otsustas lahti sulatada enamiku hoiustajate Maapanka kinni jäänud raha. Altruistlik riik hellitavat sellega vastutustundetult ära ettevõtted ja inimesed, kes EP võllanalja Eesti kommertspankade usaldusväärsusest tõsiselt võtsid.
EP nõukogu ja juhatus on viis aastat liberalistlikku mittemidagitegemise mängu mänginud ja vaid oma kambajõmmide heaolu eest hoolitsenud. Paraku jõuab aga ükskord ka siin aeg kätte, mil tuleb vastust anda ja vastutust kanda. Keskpanga eilsed luukered ja tänased laibad on selgelt kogu ühiskonna silme ette jõudnud. Keskpanka koondunud libaliberaalid on aga seisukohal, et mittemidagitegemise deklareerimine vabastab ka igasugusest vastutusest.
K. Kukk näiteks näeb Maapanga krahhis süüdlasi kõikjal mujal, ainult mitte EP nõukogus, juhatuses ja pangainspektsioonis. Valitsus olevat Kuke sõnul eiranud mingit poliitilist kokkulepet libaliberaalidega, kui ta otsustas lahti sulatada Maapanka kinnijäänud väikehoiustajate ja -ettevõtete arvelduskontode vahendid. Nõuete ülevõtmist riigi poolt nimetab Kukk mingi libaloogika alusel Maapanga lubamatuks doteerimiseks.
Erinevalt EP käitumismallist ei andnud valitsus aga pankrotimeistritele pennigi, vaid võttis hoopiski üle kahjukannatajate nõuded. Maksumaksja kannab Maapanga krahhi läbi kahju ainult sel juhul, kui Maapank on EP «valvsa pilgu all» juhtide komploti poolt tõepoolest tühjaks varastatud.
Nagu tavaliselt, on EP juhtkonna kisa tingitud soovist tähelepanu tegelikelt kuritegudelt ja süüdlastelt kõrvale juhtida.
Hoiustajate nõuded üle võtnud valitsuse otsus tellida Maapanga krahhi rahvusvaheline ekspertiis ajab keskpankurid hüsteeriasse. Nii võib Maapanga vargabande tõepoolest kohtupinki sattuda.
EP on senini suutnud kõigi Eesti pangakrahhide uurimist edukalt blokeerida ja ühtki süüdlast pole kunagi leitud. Vastutuse kandmisest on aga Eestis lausa kohatu rääkida. Samas vaimus tahaks EP loomulikult ka jätkata.
Erinevalt tsiviliseeritud riikide keskpankadest ei anna Eesti Pank oma kasumitest riigieelarvesse mitte punast pennigi.
Oma tegematajätmistest tingitud pangakrahhide leevendamiseks ei eraldata samuti midagi, kui tegemist ei ole oma «parteigenossedega».
Kommertspangad on vabastatud ettevõtte tulumaksust (paarsada miljonit Eesti krooni aastas), et nad moodustaksid kahjude katmiseks reserve. EP impotentsuse tõttu voolavad ka need reservid EP soositud suurvaraste tasku.
EP suudab pangakontrolli osas produtseerida ainult eneseõigustusi ja liberalistlikku hüsteeriat, kuigi keskpanga kaabuga koos kärssab juba kogu Eesti pangandus.
Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor. Teda on peetud ka üheks võimalikuks kandidaadiks uude Eesti Panga nõukokku.