Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk vajab pidurit

    Eestis teenivad kõige enam rahandus-töötajad, nende keskmine palk küündis teises kvartalis üle 9000 krooni, kõige vähem hotellide ja restoranide töötajad, kelle keskmine palk jäi enimtasustatutele alla ligi neli korda, ulatudes statistikaameti andmeil 2528 kroonini. Keskmine brutopalk oli 4255 krooni, aastataguse perioodiga võrreldes on see suurenenud 16,3 protsenti.
    Ehk küll palga pidev tõus kergitab tasahilju rahva elujärge, võib meie rõõm sellest osutuda lühiajaliseks: palk on kasvanud kiiremini kui muud majandusnäitajad ja see hakkab varem või hiljem pärssima firmade kasumlikkust.
    Edu saadab edaspidi neid ettevõtteid, mis suudavad ohjata palkade kasvu, mille palgapoliitika lähtub eeskätt oma majandustegevuse tulemuslikkusest.
    Palgalatti on ülespoole nihutanud situatsioon tööjõuturul -- vähe on oskustöötajaid ja seda suuremaid kulutusi nõuab ettevõttelt asjatundja palkamine. Samal põhjusel suurenevad käärid ka tipp- ja reatöötajate vahel. Lihtsa töölise palk võib seetõttu ettevõtte keskmisest tublisti maha jääda.
    Ilmekas on hotellimajanduse näide: hotellides-restoranides, kus liigub suur raha ja käive on kiire, vajatakse suurel hulgal toateenijaid, ettekandjaid ehk neid, kelle töö erilisi oskusi ei nõua. Sellise tööjõu pakkumine turul on alati suurem kui nõudmine, mis võimaldab töötajaile maksta sageli miinimumpalga lähedast tasu.
    Osaliselt on palkade kasvule kaasa aidanud odav laenuraha, mida ettevõtted said veel kümmekond kuud tagasi üsna kergelt. Nüüdseks on see otsas.
    Kui firmad jätkavad pidevat töötajate ülemaksmist, tabab neid varem või hiljem paratamatult pankrot.
    Tekkinud situatsiooni eest on meid hoiatanud majandusteadlane Ardo Hansson. Tema sõnul peab palgatõus olema lähemal inflatsioonile, ent ka tänavu jookseb palk inflatsioonil eest ära: keskmine palk kasvas esimesel poolaastal võrreldes aastataguse perioodiga 17,7% ja tarbijahinnaindeks (THI) 10,2%. Sama suundumus on olnud ka varasemail aastail (1995 palk 42,2% ja THI 29,2%, 1996 -- 26,15% ja 24,7% ning 1997 20% ja 10,8%).
    Toodud arvud viitavad samas, et palgatõus on hakanud pidurduma, kuid mitte veel sedavõrd, kuivõrd nõuab majanduse jätkuv stabiilne areng. Sestap vajab palk pidurit ja selleks on säästupoliitika. Kui varem pidasid ettevõtted oluliseks turgude võitmist ja toorme hankimist, siis nüüd tuleb hakata tõsiselt tegelema rahavoogude juhtimisega.
    Kokkuhoid päästab paljud firmad pankrotist, püsimajäämise nimel peab nii mõnigi minema paraku palkade külmutamise või vähendamise teed. Üks võimalus hoida palgad konkurentsivõimelisena on töötajate koondamine, osa ettevõtteid on seda juba teinud.
    Tulemas on seega inimeste ootustele risti vastupidine olukord -- palgad enam kiiresti ei kasva, lisaks on oht kaotada töökoht. Töötajaid aitab spetsialiseerumine mingile kindlale ja vajalikule erialale.
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroala inflatsioon pidurdus
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Tagatisrahaga üürileping – omanikule lahja, üürnikule kallis
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Arvustus. Mazda CX-60 – 60 000 eurone maastur, millel polegi suurt puuteekraani
Mazda uus lipulaev CX-60 on meeldivalt mazdalik, kuid ilmutab paaris aspektis ootamatut rabedust.
Mazda uus lipulaev CX-60 on meeldivalt mazdalik, kuid ilmutab paaris aspektis ootamatut rabedust.

Olulisemad uudised

Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.