Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Trükimasin ei võida arvutit
Kuigi tavalised kirjutusmasinad on nii poodidest kui büroolaudadelt peaaegu kadunud, testisime siiski kahte Tallinnas müügil olevat trükimasinat.
Hinnalt jäävad mõlemad proovitud aparaadid ühte klassi. Brother maksab 3190 ja Canon 2990 krooni.
Vahe on neil aga suur. Brotheril on silmatorkavamaks erinevuseks vedelkristallekraan. LCD-ekraanile mahub A4 formaadis lehekülje üks rida, korraga on näha küll 16 sümbolit. Enne ühtegi märki paberile ei trükita, kui pole vajutatud nn reavahetuse klahvi. Seega saab vajaduse korral teksti enne trükkimist korrigeerida. Võimalik on ka otse paberile trükkida. Ekraanile kuvatakse ka masina menüü, sealt on kirjutamise ajal näha, millised valikud on parajasti aktiveeritud.
Canoni trükimasina teksti saab kustutada kas tähte paberilt spetsiaalse lindiga ära korjates või üle lüües.
Lihtsamate, kui seetõttu väiksema arvu funktsioonidega Canoni üheks eeliseks on valgusnäidik. Punane kolmnurk näitab kohta, kuhu järgmine märk tuleb.
Mõlemad kirjutusmasinad on suhteliselt lihtsad kasutada, kui ollakse harjunud arvuti taga tööd tegema. Tähed asuvad kirjutusmasinatel arvutitega samadel kohtadel, mis muudab tekstitöötluse kiireks.
Lisaks võimaldavad mõlemad kirjutusmasinad kasutada selliseid arvutite juurest tuttavaid funktsioone, nagu teksti allajoonimine, tsentreerimine, taandrida, paksem kiri, tabuleerimine, erinevad tähe- ja reavahed, abiklahvid, CAPS jms.
Mõlema masinaga saab teha ka dokumendi koopiaid, Canoniga lisaks originaalile neli ja Brotheriga kolm koopiat.
Brotheri eeliseks Canoni ees on mälu. Trükimasin suudab mällu jätta 14 lehekülge ehk kuni 28 000 tähemärki teksti. Poolelijäänud ja salvestatud töö saab hiljem vajadusel lõpuni trükkida. Ka saab Brotheri mällu panna enamkasutatavaid dokumente, näiteks blankette.
Nii Canon kui Brother kasutavad ühekordset süsi- või tekstiillinti. Viimase puhul kannatab lint ligi poolt miljonit tähemärki.
Brotheri trükimasinal on skandinaavia tähestiku kõrval võimalik kasutada ka rahvusvahelist tähestikku ja kirillitsat. Neist skandinaavia tähestik kuulub standardvarustusse. Canon pakub kahte täheketast, rahvusvahelisel on peal ka täppidega tähed.
Mõlemad kirjutusmasinad tunduvad olevat suunatud vene turule. Canonil on kliendile pakkuda ainult venekeelne kasutusjuhend. Brother annab kaasa eestikeelse isetrükitud ja paljundatud koopia, kuid nendegi reklaamid on venekeelsed.