Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trükimasin ei võida arvutit

    Kuigi tavalised kirjutusmasinad on nii poodidest kui büroolaudadelt peaaegu kadunud, testisime siiski kahte Tallinnas müügil olevat trükimasinat.
    Hinnalt jäävad mõlemad proovitud aparaadid ühte klassi. Brother maksab 3190 ja Canon 2990 krooni.
    Vahe on neil aga suur. Brotheril on silmatorkavamaks erinevuseks vedelkristallekraan. LCD-ekraanile mahub A4 formaadis lehekülje üks rida, korraga on näha küll 16 sümbolit. Enne ühtegi märki paberile ei trükita, kui pole vajutatud nn reavahetuse klahvi. Seega saab vajaduse korral teksti enne trükkimist korrigeerida. Võimalik on ka otse paberile trükkida. Ekraanile kuvatakse ka masina menüü, sealt on kirjutamise ajal näha, millised valikud on parajasti aktiveeritud.
    Canoni trükimasina teksti saab kustutada kas tähte paberilt spetsiaalse lindiga ära korjates või üle lüües.
    Lihtsamate, kui seetõttu väiksema arvu funktsioonidega Canoni üheks eeliseks on valgusnäidik. Punane kolmnurk näitab kohta, kuhu järgmine märk tuleb.
    Mõlemad kirjutusmasinad on suhteliselt lihtsad kasutada, kui ollakse harjunud arvuti taga tööd tegema. Tähed asuvad kirjutusmasinatel arvutitega samadel kohtadel, mis muudab tekstitöötluse kiireks.
    Lisaks võimaldavad mõlemad kirjutusmasinad kasutada selliseid arvutite juurest tuttavaid funktsioone, nagu teksti allajoonimine, tsentreerimine, taandrida, paksem kiri, tabuleerimine, erinevad tähe- ja reavahed, abiklahvid, CAPS jms.
    Mõlema masinaga saab teha ka dokumendi koopiaid, Canoniga lisaks originaalile neli ja Brotheriga kolm koopiat.
    Brotheri eeliseks Canoni ees on mälu. Trükimasin suudab mällu jätta 14 lehekülge ehk kuni 28 000 tähemärki teksti. Poolelijäänud ja salvestatud töö saab hiljem vajadusel lõpuni trükkida. Ka saab Brotheri mällu panna enamkasutatavaid dokumente, näiteks blankette.
    Nii Canon kui Brother kasutavad ühekordset süsi- või tekstiillinti. Viimase puhul kannatab lint ligi poolt miljonit tähemärki.
    Brotheri trükimasinal on skandinaavia tähestiku kõrval võimalik kasutada ka rahvusvahelist tähestikku ja kirillitsat. Neist skandinaavia tähestik kuulub standardvarustusse. Canon pakub kahte täheketast, rahvusvahelisel on peal ka täppidega tähed.
    Mõlemad kirjutusmasinad tunduvad olevat suunatud vene turule. Canonil on kliendile pakkuda ainult venekeelne kasutusjuhend. Brother annab kaasa eestikeelse isetrükitud ja paljundatud koopia, kuid nendegi reklaamid on venekeelsed.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.