Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti ja bussijaam virelevad

    Eesti suurim raudteejaam -- Balti jaam -- on räpakas isegi siis, kui seal pidevalt põrandaid pesta. Oma aktsendi annavad jaamahoonete kompleksile sealt vanalinna poole suunduv Tallinna inetuim jalakäijate tunnel, taksopeatus, kus teenindajaks on kahtlase kuulsusega taksojuhid, ning turg.
    Kõik kokku loob Balti jaamas miljöö, et kauem, kui pileti ostmiseks aega kulub, ei tahaks seal viibida.
    ASi Eesti Raudtee haldusdirektor Jaanus Paas räägib, et suuremad ümberkorraldused ja rekonstrueerimistööd Balti jaamas tulevad plaani siis, kui on leitud investor, kellega koos Eesti Raudtee loob rahvusvahelisi reise korraldava firma. «Praegu, kui see selge pole, ei saa väga suuri plaane teha,» selgitab Paas.
    Praeguste plaanide järgi kulutab Eesti Raudtee 1,8 miljonit krooni, et muuta reisijale mugavamaks piletite ostmine, raha vahetamine, einestamine jne.
    See tähendab, et jaamahoonest, mis seni teenindas vaid rahvusvahelisi reise, saab pileteid osta nii Eesti Raudtee rahvusvahelistele ja elektrirongide kui ka Edelaraudtee rongidele. Sealne kassasüsteem, mis praegu üsna pimedasse nurgatagusesse jääb, ehitatakse ümber.
    Varem linnalähirongidel reisijaid teenindanud jaamahoonet, mis juba praegu küllaltki tühjalt seisab, kavatsetakse tulevikus kaubandushoonena kasutada.
    Problemaatiline taksopeatus ning räpane jalakäijate tunnel häirivad ka Paasi, aga need kuuluvad Tallinna linnale ja probleemid seal saab lahendada vaid koos linnavalitsusega.
    Tallinna maaliinide busside reisijate terminaal ei ole Balti jaamast paremas seisus. Eemalt bussijaamale lähenedes paistab see nii kulunud ja väsinud, et parim idee pildi parandamiseks tundub olevat maja maha lammutada.
    Rahvusvahelise reisikorraldusfirma Eurolines tegevdirektor Hugo Osula räägib, et kui veel 3--4 aastat tagasi Riiast Tallinna sõitsid, siis oli see nagu sõit peldikust enam-vähem normaalsesse jaama. Nüüd on olukord teine. Riias on jaam oluliselt paremas korras kui siin.
    Osula sõnul on probleem selles, et Tallinna bussijaam kuulub ühele reisijateveo firmale, kes ei ole seni näidanud üles mingit suutlikkust olukorda parandada.
    Eurolinesi tegevjuht märgib, et ka Riia bussijaama areng seisis, kui jaam oli ühe bussifirma käes. Jaam hakkas muutuma, kui selle haldamiseks loodi täiesti omaette firma, mille aktsiad on Riia linna käes.
    Steen Nielsen, kes on bussijaama omava ASi Eesti Buss tegevdirektor avaldab samuti arvamust, et jaamahoone on lihtsalt kole.
    Aga mahalammutamiseks ta esialgu põhjust ei näe. «Bussijaama põhifunktsioonid on siin täidetud, vaja oleks seda reisijate jaoks mugavamaks muuta,» sõnab Nielsen.
    Kui kaugelttulnu Tallinna bussijaama otsib, siis suure tõenäosusega kulub selleks väga palju aega. Ükski märk ei kinnita, et just see maja Tartu maantee lähedal on pealinna bussijaam. Nielsen lubab, et see viga parandatakse kõigepealt ning bussijaam saab oma tulikirja.
    Kahe kuu jooksul saab bussijaama hoone uued uksed. Järgmise aasta suvehooaja alguseks muutub tunduvalt bussijaama sisemus. Tuleb uus mööbel, mugavam kassasüsteem, hubasem ootesaal ja söömiskoht. Ka tualettruumid tehakse korda, lubab Nielsen.
    Osula väitel on lubadusi bussijaama kordategemise kohta jagatud mitu aastat. Aga seni ei ole midagi muutunud.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Neli asja, mida teada, kui maksad oma ettevõtte alt dividende
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?