Esinduslik Võrumaa on külalistele avatud

Haanja ja Rõuge kant ning Paganamaa on jõe- ja järverikkad. Veeretki korraldatakse Mustjõe, Võhandu ja Piusa jõel. Igaüks leiab endale ise sobiva loodusliku supelranna.

Ka enamiku turismitalude maalappi ehib looduslik veesilm. Nägemist väärt on Hino järv Misso vallas. Kruusatee jagab selle kaheks nii, et mõlemale poole teed avaneb kena vaatepilt. Järve ääres on turismitalu. Loomulikult tasub teha paadiretk või vähemalt heita pilk Rõuge Suurjärvele, mis on 38 meetriga Eestis sügavaim.

Rõuge linnamäge ümbritseva Ööbikuoru matkaradade kompleks on turistisõbralikult välja ehitatud, kahjustamata seejuures looduse omapära. Kitsal ringrajal uidates avaneb Lõuna-Eesti maastik kogu oma mitmekesises täiuslikkuses: mõne minutiga jõuate sügavalt hämarast orust, kus tiirleb puhas oja, kõrgele mäeveerule, kust avaneb vaade järvele ja võimasale mitmetooniliselt rohelisele kuppelmaastikule. Juba Rõuge Suurjärve ääres turismiinfo punkti vastas leiab Ööbikuoru suunavad viidad.

Loodust nautides tuleb säilitada kaine meel, sest hullud jutud puukidest saavad Lõuna-Eestis päris tõeseks. Salakavalad vereimejad ründavad ohvrit lausa mitmekesi.

Võrumaa teedel kihutada ei tasu. Kõigepealt võib kiirel sõidul kohutavate käänude-kurvide ning ootamatult sügavate languste ja tõusudega kergesti saavutada samasuguse enesetunde nagu merehaige tugevalt kõikuval laeval.

Mis veelgi olulisem, teil jääb nägemata kaunilt mügarlik ja värvikirev kuppelmaastik.

Katte poolest on teed autojuhile lausa kingitus. Nii suurepärases korras kruusa- ja metsavaheteid ei kohta Eestis just tihti.

Ükskõik kuhu Võrumaa nurka sattudes kogete sedagi, kui hoolikalt suhtuvad võrokesed oma koduümbrusse. Turismitalude viidad on valmistatud leidlikult ning suure hoole ja armastusega, talukohtadest mööda sõites tundub, justkui oleks tegu idüllilise klantspildiga.