Esinduslik Võrumaa on külalistele avatud

Kui te augusti lõpus Tamula järve äärde kontserdile ei jõudnud ja teil on tunne, et tänavu jääb seepärast Võrumaal käimata, olete valesti otsustanud. Tegelikult on just nüüd, ilma poolest varasügisel, õige aeg võtta ette teekond sealsetesse lõpututesse põlismetsadesse.

Pohladest-jõhvikatest ja seentest rõõmu tundmiseks ei pea neid kindlasti purki vaaritamiseks korjama. Piisab, kui lihtsalt ükskõik kus metsateel auto kinni pidada ja männipuude all jalutada, et saada kõht täis marjadest, mis punetavad kõikjal. Ka mustika aeg ei tundu veel läbi olevat.

Usinad korjajad vantsivad pilgeni täis ämbritega juba varajastel hommikutundidel kodu poole. Võrumaa metsad on sedavõrd lõputud, et ruumi jagub igaühele.

Haanja ja Rõuge kant ning Paganamaa on jõe- ja järverikkad. Veeretki korraldatakse Mustjõe, Võhandu ja Piusa jõel. Igaüks leiab endale ise sobiva loodusliku supelranna.

Ka enamiku turismitalude maalappi ehib looduslik veesilm. Nägemist väärt on Hino järv Misso vallas. Kruusatee jagab selle kaheks nii, et mõlemale poole teed avaneb kena vaatepilt. Järve ääres on turismitalu. Loomulikult tasub teha paadiretk või vähemalt heita pilk Rõuge Suurjärvele, mis on 38 meetriga Eestis sügavaim.

Rõuge linnamäge ümbritseva Ööbikuoru matkaradade kompleks on turistisõbralikult välja ehitatud, kahjustamata seejuures looduse omapära. Kitsal ringrajal uidates avaneb Lõuna-Eesti maastik kogu oma mitmekesises täiuslikkuses: mõne minutiga jõuate sügavalt hämarast orust, kus tiirleb puhas oja, kõrgele mäeveerule, kust avaneb vaade järvele ja võimasale mitmetooniliselt rohelisele kuppelmaastikule. Juba Rõuge Suurjärve ääres turismiinfo punkti vastas leiab Ööbikuoru suunavad viidad.

Loodust nautides tuleb säilitada kaine meel, sest hullud jutud puukidest saavad Lõuna-Eestis päris tõeseks. Salakavalad vereimejad ründavad ohvrit lausa mitmekesi.

Võrumaa teedel kihutada ei tasu. Kõigepealt võib kiirel sõidul kohutavate käänude-kurvide ning ootamatult sügavate languste ja tõusudega kergesti saavutada samasuguse enesetunde nagu merehaige tugevalt kõikuval laeval.

Mis veelgi olulisem, teil jääb nägemata kaunilt mügarlik ja värvikirev kuppelmaastik.

Katte poolest on teed autojuhile lausa kingitus. Nii suurepärases korras kruusa- ja metsavaheteid ei kohta Eestis just tihti.

Ükskõik kuhu Võrumaa nurka sattudes kogete sedagi, kui hoolikalt suhtuvad võrokesed oma koduümbrusse. Turismitalude viidad on valmistatud leidlikult ning suure hoole ja armastusega, talukohtadest mööda sõites tundub, justkui oleks tegu idüllilise klantspildiga.

Hoolitsetud on ka surnuaiad. Hämmastab Obinitsa kalmistu.

Kuuldes alatihti hauarüüstajatest, süveneb Obinitsas setu lauluema hauakivil preesi rippumas nähes tunne, et Võrumaal elatakse kuidagi tasa ja targu ning rahujalal ümbritsevaga. Ka lagunenud Plaani kiriku tornisibulale pesa ehitanud kurepaar süvendab seda mõtet.

MEELELAHUTUS JA VAATAMISVÄÄRSUSED Võrumaa loodusturisti meelevallas Looduskaitsealadest rohke Võrumaa rahuldab igat aktiivset puhkust eelistavat puhkajat.

Karula rahvuspargi- keskus asub Ähijärve ääres. Keskuses on püsiekspositsioon, seminari korraldamise võimalused ja piisavalt infomaterjali ümbruse kohta, sh tasuta voldikud Lüllemäe ja Perajärve matkaradadega.

- Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe vaatetorn- Haanjamaal on kuni 1. oktoobrini avatud iga päev kella 10--20. Vaatetornis tegutseb kohvik.

Mõniste muuseum- Kuutsi külas on avatud kuni 1. oktoobrini T--P kella 10--17. Tegemist on vahva vabaõhumuuseumiga, mille eksponaadid pärinevad möödunud sajandist.

Vahtseliina- linnusest, mis on tuntud katolike palverännaku koht, saab alguse põnev Piusa ürgoru matkarada- (üldpikkus 15 km, võimalik jagada 2 päevale). Linnuse ees on 1695. aastast pärit Piiri kõrts, mis tegutseb nädalalõputi.

Kanuu- ja süstamatkade- korraldajatest saab teavet turismiinfost.

Tamme-Lauri- tamm Urvaste vallas on 19 meetri kõrgune ja 8, 2meetrise ümbermõõduga Eestis jämedaim. Tänu viitadele kerge leida.