Lao turvasüsteemi peab läbi mõtlema

Algajal ettevõtjal-laopi- dajal soovitan ladu hankides hinnata konkreetse laohoone kaitsmise vajadusi lähtuvalt ehituslikust konstruktsioonist ning regionaalsest kuritegevusest.

Kindlasti tuleb hoolitseda territooriumi piiramise eest turvalise aiaga. Samuti tuleb hinnata lattu paigutatavat kaupa -- ühe ühiku kaal ja maksumus -- sellest olenevad suurel määral ka investeeringud lao valvesse. Vipex on usaldanud oma laod turvafirma ESS hoole alla. Ladudesse on paigaldatud tehniline valve väljundiga valvekeskusesse, samuti valvatakse territooriumit füüsiliselt. Lisaks oleme kindlustanud vara murdvarguste ja röövide vastu. Siiani pole olnud ühtki varguse üritamise juhtu.

Ladude kaitsmisel on esi-mene oluline asi füüsiline tõkkepiire -- millises seisukorras on uksed-lukud, aknad ja seinad.

Vanade laohoonete endisaegsed lukud ei pea enam kedagi, aknad on potentsiaalsed sissemurdmiskohad ja praegu levinud viil- ja kaarhallide plekist korpus on selline, millest täismees piltlikult öeldes läbi võib astuda.

Teine oluline asi on öine valgustus laoterritooriumil. Tüüpiline on olukord, et laohoone üks külg on vastu piirdeaeda, seal valitseb aga pimedus.

Ühekordse kuluna võiks laopidaja turvasüsteemidele kulutada 5 protsenti laos oleva kauba maksumusest, siis on tagatud ladustatavale kaubale korralik valve.

Sissemurdmiste sageda-seks põhjuseks on, et ladudes puudub üldse signalisatsioon või öine valve.

Lao territoorium peab olema kinnine, aiaga piiratud -- suuri esemeid ei saa niisama kergelt üle aia visata, ka võrkaiast läbironimine võtab varastel aega.

Viimasel ajal on sageli ladudesse sissemurdmise taga valvurina töötav inimene. Laoomanik peab huvi tundma, millise turvafirmaga on tegemist ja missugused inimesed tema territooriumi valvavad. On juhtunud, et lao valvur on näiteks vana, 70aastane mees, kes ei oska varguse korral õieti reageerida. Kõige lihtsam on, kui valvur vajutab ohu korral tavalisele alarminupule. Tugev helisignaal ehmatab varga ära.