Venemaa majanduskriisi mõju

Saksa välisminister Klaus Kinkel ütles pühapäeval, et Venemaa peab jätkama välisvõlgade tasumist ega tohi neid külmutada. Saksa pankade laenud Venemaale ulatuvad 30 mld dollarini, suurem osa on riiklikult garanteeritud. «Võlad tuleb tagasi maksta, kui Moskva soovib ka edaspidi arvestada laenuvõtmisel Saksa valitsuse toetusega,» toonitas ta.

ELi komisjon tutvustas eelmise nädala lõpul avalikkusele Venemaa sündmuste mõju ELile. Kaubavahetus Venemaaga moodustab ainult 4% ELi väliskaubandusest. ELi pangalaenudes on Venemaa osakaal 8%.

Nagu rõhutas Euroopa komisjoni esimees Jacques Santer, on ELi stabiilsust aidanud kõige paremini hoida 2. mail tehtud ühisrahale ülemineku otsus. «Ilma selleta oleks olukord hoopis teine,» usub ta.

EK esimees Jacques Santer ja välissuhete volinik Hans van den Broek on seisukohal, et Venemaa kriis ja selle lahendamine on Venemaa siseasi. Venemaale toiduaineabi andmist pidasid nad ennatlikuks.

Saksa analüütikute arvates on Venemaa kriis Ida-Euroopa riike tabanud ebaõiglaselt tugevasti. Poola, Ungari ja T?ehhi aktsiakursid on juulikuu tipptasemest peale langenud 25--35%, mis on teinud nulliks kolme-nelja-aastase tõusu.

Kuna sealsed börsid on suures sõltuvuses väliskapitalist, siis närvilisus püsib, sest näiteks Ameerika ja Inglise investorid ei erista piisavalt Venemaa ja Ida-Euroopa riikide arengut. Teiseks nõrgestab Ida-Euroopa riikide positsiooni suur maksebilansi puudujääk.

Kuid analüütikud rõhutavad, et Ida-Euroopas alanud kiire tööstustoodangu suurenemine loob hea aluse majanduskasvule ning samuti tõstavad Euroopa Liidu tõeliselt käivituvad laienemisläbirääkimised järsult investorite huvi nende riikide vastu.

Positiivse euroefektina võivad kandidaatriikide intressid paari aastaga langeda ELi tasemele, nagu see on juhtunud Itaalias ja Hispaanias.

Kuid analüütikud rõhutavad, et isegi kui Venemaa kriis ei mõjuta Ida-Euroopat otseselt, võib Venemaa osale firmadest hakata pakkuma suuremat konkurentsi, kui rubla nõrgeneb.

Rahvusvahelised pangad on viimastel päevadel teatanud oma Venemaa-kaotuste suuruseks ligi 9 miljardit dollarit.

Pangad muutuvad järjest ettevaatlikumaks ja aasta lõpupoole on vähem oodata obligatsiooniemissioone ja sündikaatlaene.

Kelle reiting jääb alla AAA või AA+, neil ei ole lähiajal investeerimispankadelt mingit laenu saamise lootust, kirjutab Financial Times. REUTERS-AP-ETA-BNS-ÄP