Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtluse krediteerimise sihtasutuses odav laen

    Ettevõtluse krediteerimise sihtasutuse tegevdirektori Tarmu Ossipi sõnul on sihtasutuse väljastatava laenu intress praegu 12% aastas laenujäägilt. Kui pankade pakutavad laenuitressid ei alane, tõuseb Ossipi ütlusel ka fondi pakutava laenu hind tõenäoliselt kuni 15 protsendini. «Pankade pakutava vähemalt 20% intressiga ei suuda alustav ettevõte küll toime tulla,» lisas ta.
    Ettevõtluse krediteerimise sihtasutusest on alustaval ettevõttel võimalik saada otselaenu 800 000 ja vähemalt kaks aastat tegutsenud firmal pankade vahendusel 1--3 mln krooni laenu. Selle aasta 7 kuuga on sihtasutus välja andnud 25 mln krooni ulatuses laene.
    Ossipi sõnul on seitsmeks aastaks võimalik laenu saada maa ja tootmishoonete ostuks, vallasvara soetamisel on tähtaeg endiselt viis aastat. Ta lisas, et sihtasutus ei püüa konkureerida pankadega ja viimastelt kliente üle meelitada, vaid toetada ettevõtlust.
    Sihtasutuse nõukogu otsuse kohaselt lähevad kõik pankade kaudu väljastatavad laenud Tallinnast väljapoole.
    Peale laenude annab sihtasutus ka täiendava käenduse, kui panga jaoks tagatistest napib. Sihtasutus võib käendada kuni poole laenusummast, kuid mitte üle kahe miljoni krooni laenulepingu kohta. Seni on käenduslepinguid sõlmitud kaheksa.
    Saaremaal asuva OÜ Altu Kaubandus juhataja Anu Viljaste lausus, et pöördus maikuus otse sihtasutusse ja pangas õnne ei katsunud. «Remondiks vajaliku laenu saime üle ootuste kiiresti kätte. Pabereid tuli küll kogu aeg juurde viia, aga naabrid, kes panga poole pöördusid, on seni rahata ega tea, kas seda üldse saavad,» ütles Viljaste.
    Septembrikuu jooksul loodab ettevõtluse krediteerimise sihtasutus sõlmida lepingu maaelu krediteerimise sihtasutusega, kes käendaks maapiirkondadest pärit ettevõtete laene, kui neil endal tagatisi napib.
    Eelmiseks aastaks eraldati ettevõtluse krediteerimise sihtasutusele 18 miljonit krooni. Kuna laenutaotlusi ja kvaliteetseid projekte ei olnud piisavalt, taotleti selleks aastaks riigieelarvest vaid neli miljonit krooni.
    Järgmise aasta riigieelarves on sihtasutusele ette nähtud samuti neli miljonit krooni, kuid seda summat loodetakse Ossipi sõnul suurendada vähemalt 10 miljoni kroonini.
    ERA Panga laenuosakonna juhataja Rauno Kallas kinnitas, et sihtasutuse laenuportfell võib olla kvaliteetsem kui pankade oma, sest laenuprojekt läbib kahekordse kadalipu. Algselt vaatab laenutaotluse läbi pank ja seejärel sihtasutus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.