Ettevõtluse krediteerimise sihtasutuses odav laen

Ettevõtluse krediteerimise sihtasutuse tegevdirektori Tarmu Ossipi sõnul on sihtasutuse väljastatava laenu intress praegu 12% aastas laenujäägilt. Kui pankade pakutavad laenuitressid ei alane, tõuseb Ossipi ütlusel ka fondi pakutava laenu hind tõenäoliselt kuni 15 protsendini. «Pankade pakutava vähemalt 20% intressiga ei suuda alustav ettevõte küll toime tulla,» lisas ta.

Ettevõtluse krediteerimise sihtasutusest on alustaval ettevõttel võimalik saada otselaenu 800 000 ja vähemalt kaks aastat tegutsenud firmal pankade vahendusel 1--3 mln krooni laenu. Selle aasta 7 kuuga on sihtasutus välja andnud 25 mln krooni ulatuses laene.

Ossipi sõnul on seitsmeks aastaks võimalik laenu saada maa ja tootmishoonete ostuks, vallasvara soetamisel on tähtaeg endiselt viis aastat. Ta lisas, et sihtasutus ei püüa konkureerida pankadega ja viimastelt kliente üle meelitada, vaid toetada ettevõtlust.

Sihtasutuse nõukogu otsuse kohaselt lähevad kõik pankade kaudu väljastatavad laenud Tallinnast väljapoole.

Peale laenude annab sihtasutus ka täiendava käenduse, kui panga jaoks tagatistest napib. Sihtasutus võib käendada kuni poole laenusummast, kuid mitte üle kahe miljoni krooni laenulepingu kohta. Seni on käenduslepinguid sõlmitud kaheksa.

Saaremaal asuva OÜ Altu Kaubandus juhataja Anu Viljaste lausus, et pöördus maikuus otse sihtasutusse ja pangas õnne ei katsunud. «Remondiks vajaliku laenu saime üle ootuste kiiresti kätte. Pabereid tuli küll kogu aeg juurde viia, aga naabrid, kes panga poole pöördusid, on seni rahata ega tea, kas seda üldse saavad,» ütles Viljaste.

Septembrikuu jooksul loodab ettevõtluse krediteerimise sihtasutus sõlmida lepingu maaelu krediteerimise sihtasutusega, kes käendaks maapiirkondadest pärit ettevõtete laene, kui neil endal tagatisi napib.

Eelmiseks aastaks eraldati ettevõtluse krediteerimise sihtasutusele 18 miljonit krooni. Kuna laenutaotlusi ja kvaliteetseid projekte ei olnud piisavalt, taotleti selleks aastaks riigieelarvest vaid neli miljonit krooni.

Järgmise aasta riigieelarves on sihtasutusele ette nähtud samuti neli miljonit krooni, kuid seda summat loodetakse Ossipi sõnul suurendada vähemalt 10 miljoni kroonini.

ERA Panga laenuosakonna juhataja Rauno Kallas kinnitas, et sihtasutuse laenuportfell võib olla kvaliteetsem kui pankade oma, sest laenuprojekt läbib kahekordse kadalipu. Algselt vaatab laenutaotluse läbi pank ja seejärel sihtasutus.