Kas aktsiatega kauplemise peatamine oli põhjendatud?

Kindlasti oli, sest kauplemist võib peatada ühelt poolt börs ja teiselt poolt siis, kui börsil noteeritud ettevõte seda vajalikuks peab. Lõpliku otsuse teeb noteerimiskomisjon. Antud juhul pank saatis teate, et tal on tähtis uudis, mis tegelikult ka oli väga tähtis, et kavatseb emiteerida 7 miljoni asemel 14 miljonit aktsiat. Ja et algasid eelläbirääkimised, siis oli loomulik, et selle uudise seedimiseks oli mõttekas kauplemine peatada.

Pank tahtis kauplemist peatada kogu läbirääkimiste perioodiks. Komisjon seda esmaspäeva hommikul enam vajalikuks ei pidanud, sest investoritel oli teave eesootava kohta olemas. Ja kauplemist jätkati, et kõigil aktsionäridel oleks vabad võimalused oma tahet väljendada.

Kindlasti oli neid, kes said kauplemise peatamise tõttu kahju, sest tõenäoliselt oli mõnel just tol päeval vaja aktsiaid müüa .

Kõikide muude väärtpaberiturul noteeritud aktsiatega pole kunagi nii talitatud. Aktsiaid müüakse, käivad igasugused läbirääkimised, inside-info on olemas ja seda kasutatakse, aktsiate hinnad liiguvad üles-alla. Võib-olla oli aktsiatega kauplemise peatamine pigem katse olla väikeaktsionäride suhtes tolerantne.

Kui vastas tõele teave, et olid plaanis läbirääkimised strateegilise investoriga, siis oli see samm õige. Sedasama pidanuks tegema teisedki firmad, näiteks Rakvere lihakombinaat. Nii et ühelt poolt oli kauplemise peatamine põhjendamatu, teisalt vajalik.

Raske vastata, aga ju sel otsusel mingi loogiline põhjus oli ja kui nad nii otsustasid, järelikult oli see vajalik.

Kuna esmaspäeva hommikul jõudis investoriteni informatsioon ka kolmandast potentsiaalsest suurinvestorist, siis oli väikeinvestoreile vajalik selgus käes ning ei olnud enam põhjust aktsiaid kinni hoida.

Ma ei näe aktsiatega kauplemise peatamisel mingit tumedat tagamõtet.

Võib-olla ei olnud põhjendatud. Ehk taheti põnevust tekitada. Ilmselt mõned plaanid ei realiseerunud. Küllap on panga tänasel juhtkonnal oma arusaam omanikust ja ju ta tahtis protsesse suunata, sest võib-olla hakkasid mõned protsessid arenema teistmoodi või kiiremini, kui nad seda ette kujutasid, ning tekkis segane seis.

Asi polnud ainult väikeaktsionärile järelemõtlemisaja andmises, vaid eelkõige oli see time out panga juhtkonnale endale. Selle asemel, keda planeeriti n-ö strateegiliseks partneriks -- nagu olen aru saanud, suhtus juhtkond sümpaatiaga SEBi -- kippus tulema teine suurinvestor. See on tekitanud võrdlemisi keerulise situatsiooni.

Kuna informatsioon oli olemas, võinuks ehk lasta asjal edasi minna börsi arengu teed.