Liigpalju maksusoodustusi

Alates 1994. a on riigikogu maksuseadustesse lisanud hulga soodustusi nii käibemaksuvabastuse kui 0% maksumäära osas, mistõttu Eesti on eemaldumas Euroopa Liidu soovitustest, rääkis Opmann eile seminaril Eesti majanduse arengusuundadest 2002. aastani.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Lemmi Oro sõnul on praegu maksuseadustes ligi 30 maksuvabastust, samas kui neli aastat tagasi oli maksuvabastusi vaid 14.

ELi direktiividest lähtudes peab Eesti hakkama reguleerima eelkõige kaudseid makse, nagu aktsiisid ja käibemaks, sõnas Lemmi Oro. ELis kehtib soovitus maksustada omanikele makstavad intressid 20% tulumaksuga, Eestis seevastu on intressid suvest saadik tulumaksust vabastatud, ütles ta.

ELiga ühinedes on Oro sõnul vajalik luua maksuladude süsteem, sest tollipiirid kaovad. Praegu saab Eesti enamiku käibemaksust impordi pealt. ELi käibemaksusoodustused pole Eestile kohustuslikud.

Otsestest maksudest muudetakse Oro sõnul maamaks ilmselt 2002. aastaks kinnisvaramaksuks. Maksu sisseviimine eeldab mitme senise registri ühendamist ja tehinguregistri loomist omavalitsuste juurde, lisas ta.

Kinnisvaramaksu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste tulu, sest raha jääb sinna, lausus Oro. Maksu hakatakse arvestama maa ja kinnisvara omamise pealt, selgitas ta.

«Karistav maks säästjaile,» kommenteeris väikeettevõtjate assotsiatsiooni esindaja Vello Vallaste kavandatavat kinnisvaramaksu.

Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre ütles, et kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis on maksudena Euroopa Liidus kohustuslikud ja seda tuleb ka Eestis järgida.

Tubakaaktsiis peab ELi nõudmiste järgi ulatuma 57%ni riigi edukaima sigaretimargi jaemüügihinnast, seletas Ulmre. Tema sõnul võib aga tulla kärpeid maksuvabastuste osas impordile, eriti valitsuse imporditud seadmetele.

Käibemaksu 52% osa Eesti maksutuludes muutub ELiga ühinedes koormaks, väitis maksumaksjate liidu juhatuse esimees Enn Roose. ELi direktiivi alusel läheb 1% laekuvast käibemaksust Euroopa parlamendi valitsemiskuludeks. «Teistes riikides on käibemaksu osa 26--30% maksutulust ja nad toetavad euroliitu oma eelarvest vähem kui Eesti hakkaks tegema,» põhjendas Roose.