Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu hädas: raha on kulutamata

    Tartu nn hiinalinna, Raadi lennujaama ja Treffneri gümnaasiumi rahastamist toetasid möödunud aastal tartlasest riigikogu esimees Toomas Savi ja paljud teised riigikogu liikmed. Kui Tartu linnavalitsus selle raha kulutamisega hakkama ei saa, võib linn rahast ilma jäädagi.
    «Kui raha tahetakse sihtotstarbeliselt ära kulutada, peab seda tegema meeletu kiirusega,» tunnistab riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Tartu ülikooli erakorraline majandusprofessor Olev Raju. «Tartule omane lõputu vaidlus on alati olnud Tartu jaoks kõige halvem variant.»
    Tartu värske linnapea Andrus Ansip kinnitab, et kuigi asjaajamine on takerdunud, saab linn aasta lõpuks raha kulutamisega siiski hakkama.
    Tartu endise sõjaväelinnaku ehk nn hiinalinna saneerimiseks ette nähtud riigieelarveraha kasutamisele on antud stardipauk, ütles linnavaradega tegelev Tartu abilinnapea Kaarel Sahk eelmisel nädalal.
    Linnavalitsus on välja valinud korterid, mida pakutakse hiinalinna barakkides elavatele peredele üürimiseks. Esimesel etapil lammutatakse 14 barakki.
    Riigieelarvest on 5,5 miljonit krooni ette nähtud korterite soetamiseks ja kapitaalremondiks. Abilinnapea Margus Hanson ütleb, et esimese 19 korteri ostmiseks kulub umbes 2,5 miljonit krooni. Linn on juba kulutanud ligi 700 000 krooni kahe endise sõjaväe paneelmaja avariitöödeks.
    «Meie käest on korduvalt küsitud, miks linn paigutab barakkides elavaid asotsiaale ja võõrrahvuste esindajaid ümber,» rääkis Sahk. «Hiinalinna probleem tuleb lahendada ja parem on selleks kasutada riigi raha,» lisab ta.
    Linnapea Andrus Ansip tunnistab, et lõplikult on programmi finantseerimine lahendamata. Kokku tuleks hiinalinnas lammutada 64 barakki. Linnaosa detailplaneering näeb nende asemel ette korter-, rida- ja väikeelamuid.
    Tartu linnavalitsuse suutmatus valida Ülenurme ja Raadi lennuvälja vahel on viinud olukorrani, kus Tartu lennuliiklus sootuks katkes.
    Lennuameti inspektorid tunnistasid Ülenurme lennuvälja lennuohutusele mittevastavaks ning kasutusluba ei pikendanud. Raadi lennuvälja pole korda tegema hakatudki.
    Ülenurme lennuvälja direktor Rein Mark ütleb, et Ülenurme lennurada vajab põhjalikumat remonti. Kuna riigieelarve seaduses on raha kasutusena kirjas lennuradade hooldus, eraldas teede- ja sideminister Raivo Vare suvel Tartu lennuvälja kapitaalremondiks 4,5 mln krooni.
    Siis sekkus tartlasest Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos, kes tõestas, et riigieelarvest eraldatud raha on mõeldud lennuvälja üleviimiseks Raadi sõjaväelennuväljale. Vare oli sunnitud oma käskkirja muutma.
    «Tartu suurlennuväli asub Tallinnas Ülemistel,» vaidleb Tartu linnapea Andrus Ansip. Ta lisab, et põhiprobleem on hoopis see, kuidas maantee Tallinnani korda teha.
    Ansip toob näite, kuidas Leedus kõrbes äri endise ?iauliai sõjalennuväljaga. See lennuväli remonditi riigi rahaga ja seisab nüüd tarbetuna.
    ASi Tartu Raadi Lennujaam direktor Andrus Kilgi ei oska kommenteerida, mis saab siis, kui loodetud riigieelarveraha Raadile ei jõua. «Kui riigi toetust taga ei ole, on see tulevase investori silmis suur miinus,» nendib ta.
    Tartu kesklinnas asuva Treffneri gümnaasiumi remont maksis ametikoha Tartu eelmisele linnapeale Roman Mugurile. Ta tahtis ehitada uut koolimaja, ent ei suutnud poolteise aasta jooksul leida sobivat asukohta.
    Tartu linnavolikogu otsustas eile suunata esialgu uusehituse jaoks planeeritud raha Treffneri gümnaasiumi vana hoone vundamendi toetamiseks. See otsus annab märku, et uus koolimaja jääb ehitamata.
    «Kuna linn on oma eelarvest Treffneri-kooli vundamendi kindlustamiseks eraldanud tänavu neli miljonit krooni, saame selle asendada riigieelarve rahaga,» selgitab linnavalitsuse käiku Tartu abilinnapea Margus Hanson. Ta on veendunud, et vajalikud lepingud jõutakse veel selle aastanumbri sees teha ning raha üle kanda.
    Riigikogu liige Olev Raju ennustab, et osa Treffneri-koolile eraldatud riigi rahast tuleb Tartu linnal ära kulutada formaalselt ning järgmisel aastal tagasi kantida.
    Helmer Jõgi andmeil kulub vundamendi kindlustamiseks lisaks linna eraldatud rahale 3--4 miljonit krooni. «Selle tööga jõuaks sellel aastal ühele poole ja siis oleks koolimaja vajumine peatatud,» konstateerib Jõgi.
    AS Stinger on Treffneri gümnaasiumi vundamendi tugevdamisega tegelenud alates 1993. aastast peale. «Tänaseks päevaks on maa alla investeeritud ligi 15 miljonit krooni,» arvutab Jõgi ja lisab, et eksperthinnangute kohaselt läheb koolimaja renoveerimine maksma üle 40 miljoni krooni. «Uus koolihoone oleks tõenäoliselt kallimaks läinud,» ütleb Jõgi.
    Linnapea Andrus Ansipi sõnul on rahataotlus Treffneri gümnaasiumile lülitatud järgmise aasta riigieelarve projekti.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.