Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab Hansapanga aktsiast?

    Esialgu ei saa temast midagi. Olulisi hin-nakõikumisi nende faktide valguses oodata ei ole. Kõrgperiood, kus Hansapanga aktsia käive ulatus üle 100 miljoni päevas, on möödas. Aktsia jälgib jälle turu üldist trendi. Hansapanga üks suuromanik on ennast konkretiseerinud, pank saab suure välisinvestori. See kõik on positiivne, aga mitte sedavõrd, et põhjustaks aktsia hinna järsu tõusu.
    Kui vabalt kaubaldavaid aktsiaid jääb alla 25%, sõltub, mis seisukoha võtab börsi noteerimiskomisjon, tegemist on poliitilise otsusega. Arvan, et Hansapanga aktsia on piisavalt suur ja likviidne, tema lubamine ka tingimuslikult börsile jääda oleks põhjendatud.
    Börsile jäämise küsimus ei tule niipea päe-vakorda, sest kui Hansapanka enam börsil ei ole, siis mis meil on? Börsi juht on ka öelnud, et reegleid võib ümber teha. Teisest küljest Hansapanga vabalt kaubeldav 20 või 25% on väga suur osa. Hansa lahkumist ei taha ei börs ega investorid.
    Uudis ei ole negatiivne. Küsimus on selles, et Swedbank on öelnud, et hoiab tavaliselt 25-30protsendilist osalust. Küsimus on, kuhu ta ülejäänu paneb. Arvan ja loodan, et nad ei viska seda börsile. Tõenäoliselt otsitakse mõni teine strateegililne investor või lähevad aktsiad mõnele fondile.
    Ainuke häda on selles, kui see osalus nii suureks läheb, et ei jää enam midagi börsile.
    Muidu on ju kõik kena, aga eks siin kannatajaks pooleks väikeaktsionärid jälle jäävad.
    Börsil on Hansapank olnud põhitegija, teised on kiiluvees läinud. Nii et kui juhtub, et Hansapank lahkubTallinna börsilt, sätib see kindlasti ka börsi enese saatuse küsimärgi alla.
    Aga pikemas perspektiivis, ega Tallinna börsile iseseisvalt väga pikka elu ennustada ei saa. Kas pannakse Balti börsid kokku või ühineb ta millegi muuga. Ta on niivõrd kergelt manipuleeritav, et ega siin sellist ilusat börsimängu ei saa olla. Võib-olla Hansapanga lahkumine võib seda ühinemise protsessi veel kiirendada.
    Üks asi on see, kui palju tema turuväärtus on, teine aga, mis saab Hansapanga aktsiast kui börsiaktsiast. Ausalt öeldes me võime täna rääkida Tallinna börsist kui ainult ühe aktsia börsist. Sellisel puhul on tegemist siiski suuresti näiliku börsiga, millest mingeid järeldusi majanduse osas teha ei saa. Pigem võib börs esitada väärinformatsiooni majanduse kohta. Minu jaoks ei ole Tallinna börs Eesti majandust esindav. See on analoogne, kui me hakkame rääkima Saksamaa puhul Kieli börsist.
    Mis seal ikka. Veel on küsimus, mis saab Hansapangast -- kas me võime rääkida juba üheselt Swedbanki tütarpangast või mitte. See, et täna on Hansapank jaotatud kahe Rootsi panga vahel ja on homme ühe panga käes, ega seal tegelikult mingit vahet ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.