Eesti Pank elustas Foreksi

Keskpanga hinnangul oli Forekspanga raskesse seisu sattumise põhjusteks peamiselt juhtimisvead ning halvenenud majanduskeskkond. Selle tulemusel hakkas raha liikuma Forekspangast suurematesse pankadesse.

Juba eile hommikuks oli keskpangas selge, et Forekspank üksi jätkata ei saa ja panga nõukogus käis arutelu selle üle, kas kuulutada välja moratoorium või pank kellegagi liita.

Forekspangas haigutab hinnanguliselt 200 miljoni kroonine auk, põhjustatuna Venemaa kriisist ja repo- ehk väärtpaberite tagatisel antud laenudest.

Keskpanga kehtestatud kapitali adekvaatsuse normatiivide täitmisega oli Forekspangal enne augustis korraldatud aktsiaemissiooni suuri raskusi. Emissiooniga suudeti see tõsta ligi 14 protsendini.

Vaatamata sellele juhtisid analüütikud augustikuu bilansi avaldamise järel tähelepanu Forekspanga vähenenud likviidsusele. Panga aktivates oli vabade vahendite ehk sularaha ning deposiitide maht vähenenud ligi 200 mln krooni. Samas kohustuste osas ületasid rahad teel ehk sisuliselt esitatud, kuid panga poolt edasi saadetud maksekorraldused 260 mln krooni.

Forekspanga kahjum oli augusti lõpul seisuga 27 miljonit krooni. Panga kahjumi vähendamiseks tõstis pank bilansis lühiajalised investeeringud pikaajalisteks, sest viimast tuleb turuhinnaga ümber hinnata vaid kord kvartalis, lühiajalisi seevastu pidevalt.

Samuti otsustas Forekspank, et tütarfirma Foreks Kapitalihaldamise ASi omanduses olevad vahetusvõlakirjad konverteeritakse aktsiateks, millega panga aktsiakapital suurenes 2,5 mln krooni võrra 56,2 mln kroonini.

Septembri alguses teatasid Forekspank ja EstIB kindlast kavast pangad liita ning ühinemisleping loodeti sõlmida kolme nädala pärast. 9. septembril teatas Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk, et varem väljakuulutatud poole EstiB asemel ostetakse alguses vaid 33,3% aktsiaid 113,9 mln krooni eest. Lukk kinnitas siis veel, et ühinemissuhe ei tule sellisel lihtsal matemaatikal tuginev ja Forekspanga aktsionärid ühinemisest ei kaota.