Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank elustas Foreksi

    Eile õhtul otsustas Eesti Panga nõukogu Forekspanga päästmiseks paigutada panka 250 miljonit krooni. Muuhulgas ostab keskpank 120 mln krooniga Forekspanga suunatud aktsiaemissiooni ning saab pärast Forekspanga liitumist Investeerimispangaga uues pangas enamusosaluse.
    Eesti Pank ostab 130 miljoni krooni eest enamusosaluse ka Investeerimispangas. Forekspanga ja Investeerimispanga liitumisega tekkiva panga kapitali adekvaatsus tõuseb 14 protsendini. Juhul kui uue, liitunud panga laenuportfellis sisalduvate halbade laenudega suudetakse tööd teha, saavad Forekspanga praegused omanikud keskpangalt osalust välja osta.
    Keskpank kavatseb müüa hiljemalt järgmise aasta lõpuks oma osaluse mõnele välisinvestorile.
    Keskpanga hinnangul oli Forekspanga raskesse seisu sattumise põhjusteks peamiselt juhtimisvead ning halvenenud majanduskeskkond. Selle tulemusel hakkas raha liikuma Forekspangast suurematesse pankadesse.
    Juba eile hommikuks oli keskpangas selge, et Forekspank üksi jätkata ei saa ja panga nõukogus käis arutelu selle üle, kas kuulutada välja moratoorium või pank kellegagi liita.
    Forekspangas haigutab hinnanguliselt 200 miljoni kroonine auk, põhjustatuna Venemaa kriisist ja repo- ehk väärtpaberite tagatisel antud laenudest.
    Keskpanga kehtestatud kapitali adekvaatsuse normatiivide täitmisega oli Forekspangal enne augustis korraldatud aktsiaemissiooni suuri raskusi. Emissiooniga suudeti see tõsta ligi 14 protsendini.
    Vaatamata sellele juhtisid analüütikud augustikuu bilansi avaldamise järel tähelepanu Forekspanga vähenenud likviidsusele. Panga aktivates oli vabade vahendite ehk sularaha ning deposiitide maht vähenenud ligi 200 mln krooni. Samas kohustuste osas ületasid rahad teel ehk sisuliselt esitatud, kuid panga poolt edasi saadetud maksekorraldused 260 mln krooni.
    Forekspanga kahjum oli augusti lõpul seisuga 27 miljonit krooni. Panga kahjumi vähendamiseks tõstis pank bilansis lühiajalised investeeringud pikaajalisteks, sest viimast tuleb turuhinnaga ümber hinnata vaid kord kvartalis, lühiajalisi seevastu pidevalt.
    Samuti otsustas Forekspank, et tütarfirma Foreks Kapitalihaldamise ASi omanduses olevad vahetusvõlakirjad konverteeritakse aktsiateks, millega panga aktsiakapital suurenes 2,5 mln krooni võrra 56,2 mln kroonini.
    Septembri alguses teatasid Forekspank ja EstIB kindlast kavast pangad liita ning ühinemisleping loodeti sõlmida kolme nädala pärast. 9. septembril teatas Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk, et varem väljakuulutatud poole EstiB asemel ostetakse alguses vaid 33,3% aktsiaid 113,9 mln krooni eest. Lukk kinnitas siis veel, et ühinemissuhe ei tule sellisel lihtsal matemaatikal tuginev ja Forekspanga aktsionärid ühinemisest ei kaota.
    Pärast seda on Forekspanka pakutud Hansapangale ja Ühispangale ning kolmapäeva õhtuks pidid kaks suurpanka andma omapoolse vastuse. Mõlemad on valmis läbirääkimisi pidama, kuid kohustuste kaela võtmise eest ei taha nad peale maksta.
    Üks Hansapanga tippjuht kinnitas eile, et neil ei olnud aimu Forekspanga olukorra tõsidusest. «Seda võis arvata, et Venemaal toimuv neile raskusi tekitab, aga et olukord nii hull on, me küll ei teadnud.»
    - 1992. aastal alustas Forekspank, et teostada börsitehingute tegemiseks vajalikke operatsioone
    - 1993. aastal viis Eesti Pank läbi kommertspankade litsentseerimise. Neljakümne panga hulgas õnnestus Forekspangal jääda litsentseeritud 24 hulka.
    - 1995. aasta suvel korraldas Forekspank omakapitali tõstmiseks rahvusvahelise aktsiaemissiooni, mille viis läbi investeerimisfirma Williams de Broe. Samaaegselt aktsiaemissiooni korraldamisega algasid ühinemisläbirääkimised sarnase suunitlusega Raepangaga. Ühinemiseni jõuti järgmise aasta jaanuariks. Panga klientideks kujunesid keskmise suurusega eraettevõtted ja edukamad eraisikud.
    - 1997. aasta märtsis sai Forekspank Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangalt esimese 32 miljoni krooni suuruse allutatud laenu, mis Forekspanga juhatuse esimehe Ivar Luki ja EBRD esindaja Andre Küüsveki sõnul tähendas suurt usaldusväärsust.
    - 1997. aastal avati Tallinnas Narva maanteel Forekspanga uus pangahoone.
    - Välisturgudel keskendus Forekspank Venemaale ja eelmise aasta kevadel avati Moskva kesklinnas Venemaa esindus.
    - 1998. aasta augustis aktsiaemissioon, millega tuli panka 60 mln krooni ja ?veitsi Ueberseepanga kliendid said Forekspangas 51% osaluse.
    - 1998. aasta 1. oktoober. Eesti Pank liidab Forekspanga Investeerimispangaga, saades ise uuest pangast kontrollpaki.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.