EP kummaline käik

Eesti Panga (EP) nõukogu, kes viis aas- tat pangakrahhide härga kangelaslikult sabast on tirinud, haaras lõpuks enne oma laialiminekut kommertspankade hädade Punikul sarvist. EVEA Pank saadeti pikema jututa pankrotti, mida seekord suudeti loodetavasti teha enne panga lõplikku tühjaksvarastamist (panga aktivate offshore'idesse peitmist omanike ja juhtkonna poolt).

Pankade omakapitali miinimumi ja kapitali adekvaatsuse nõudel ongi ju mõtet ainult nii palju, et keskpank saaks pangajärelevalve kontrolli alusel sekkuda enne hoiuste ja deposiitide ärasöömist pidevalt kahjukannatavate pankade poolt. Loodetavasti saavad seekord hoiustajad tõesti kogu pangale usaldatud raha tagasi ja kahju kannatavad ainult omanikud. Tore oleks siinkohal punkt panna ja tõdeda, et EP on lõpuks ometi oma funktsioonidest ja vastutusest aru hakanud saama.

Paraku võeti keskpanga nõukogu samal istungil vastu ka teine otsus, millega sisuliselt taasriigistati üks erakapitalil baseerunud pankadest -- Forekspank. Sellega jätkas EP oma vana traditsiooni -- mingitel subjektiivsetel põhjustel päästetakse üks pank ja lastakse põhja teine. Seejuures tõtatakse tavaliselt päästma viletsamas seisus panka ja jäetakse uppuma väiksemat abi vajav kaaskannataja. Paistab, et tuhandetel väikeettevõtetel ei ole EP silmis seda väärtust, mis mõnel suurel Forekspanga kliendil või omanikul. Kuna Forekspangal olevat vähe kliente, siis tõttab EP appi mitte hoiustajatele vaid omanikele. Selline maailma headest pangandustavadest diametraalselt lahknev käitumine näitab, et meie keskpangal on veel vaja läbi käia pikk tee tsiviliseeritud maailma tasemele jõudmiseks. Forekspanga aktsiate kontrollpaki riigistamisega tõstatub aga veel üks väga huvitav probleem, mis seondub keskpanga kui omaniku vastutusega. EP nõukogu on sattunud tõsisesse vastuollu mitte ainult majandusprotsesside arengu loogikaga (see on tema puhul igapäevane nähtus), vaid seekord iseendaga.