Panganduse tublid kaptenid ja tüürimehed

Kui Eestis laevu juhiksid sama tublid kaptenid ja tüürimehed, nagu juhivad panku, eelistaks enamik reisijaist ise sihtpunkti ujuda. Panku me ometi kasutame, valikut pole.

Keegi ei imestaks, kui homme oleks ka Eesti Panga ukse taga luud ja silt «pankrot». Ettevõtjad peaks mäletama, kuidas Eesti Panga välisoperatsioonide valitsus (seal pidi tollase seaduse järgi iga ettevõte oma valuutat hoidma) läks üle Põhja-Eesti Panka. Ja kui ettevõtete raha seal oli, kuulutatiPEPile moratoorium. Eesti Panga tollane president Siim Kallas teatas, et ettevõtetel on lootust tagasi saada võib-olla 10%. Õnneks läks paremini.

Nüüd on teised kaptenid ja tüürimehed. Pankurid on omandanud hiilgavad teadmised marmorist ja klaasist. Euroopa panganduskeskuste ja meie vahel on vaid üks erinevus -- seal on pangahoonetes pangad, kuhu ettevõtja julgeb raha panna.

Kuhu Eesti ettevõtja oma firma raha julgeks kasvõi ööpäevaks hoiule anda? Ilmselt mitte panka. Kui üks Maapanga pankrotist kibestunud naljahammas soovitas, et pangas võiks hoida ainult laene, oli tal vist õigus. Asutused, kust kaob10 miljonit dollarit või 100 miljonit krooni, usaldust ei ärata.

Ettevõtja ei saa kontrollida, kas pankur tema raha õigesti kasutab, vaid peab pankurit pea pimesi usaldama. On ütlus -- usalda, aga kontrolli! Pankur ei usalda, aga kontrollib kogu aeg.

Kui ettevõtja laenab pangast raha, peab ta garanteerima laenu firma rahaga, isikliku varaga jne. Sisuliselt laenab ettevõtja iga pangatehingu puhul pangale oma raha. Ilma garantiita. Olen näinud küllalt vaesunud ettevõtjaid, kelle isiklik vara tagastamata laenu katteks läinud, aga pole veel näinud ühtegi vaesunud pankurit.

Ükskõik, kui suure rahalastiga on pangalaevukesed põhja läinud, uljad kaptenid ja tüürimehed on alati kuiva jalaga maale saanud.