Arvutiga reisija sidekatsumused

Paar nädalat tagasi kirjutasin oma lugu lennujaamades ehk sõna halvemas mõttes reisil olles, nüüd olen reisimisega ühel pool ja seega on paras aeg saadud kogemused ja katsumused kokku võtta.

Kõigepealt, koduses Euroopas reisimisel piisab andmesideks igati sellest, kui on kaasas andmeteenusevõimeline GSM-telefon. Varasematel aegadel tähendas see ka spetsiaalset arvutisse käivat PCMCIA ehk PC-Card kaardikest, praegu lepivad viisakamad telefonid lihtsalt spetsiaaltarkvaraga arvutis ja kasutavad ühendumiseks kaablit või infrapunaliidest (IR-liidest).

Telefoni ühendamine ongi esimene kogemus -- ka juhul, kui oled testinud, et IR-liides toimib, tasub kaablit alati kaasas kanda. Nimelt nõuab IR-liidese kasutamine, et telefon oleks 15--30 cm kaugusel arvuti IR-silmast. Reisima asudes mõtlesin ma, et see on probleemiks vaid ruumikitsikuse korral, tegelik häda on aga hoopis mujal. Nimelt on vaja kohtades, kus levi on kehv, leida telefoni hoides sellele parim võimalik asend, mis tihtipeale tundub olevat antenniga ülespoole. Kuna minu Nokial on IR-silm üleval antenni kõrval, siis ainus lahendus oleks arvuti lakke riputada.

Õnneks olin siiski kaabli kaasa võtnud ja nii õnnestus side ka Heathrow' lennuväljalt ja Birminghami äärelinnast -- tõsi küll, IR-katsetused olid mõlemal korral kulukad. Tundub, et GSM-side puhul tasub alati, kui on näha, et info hästi läbi ei lähe, ühendus katkestada ja uuesti helistada. Ja kui ajahäda pole just pöörane, võib olla hea mõte vahepeal ka arvutile igaks juhuks restart teha (minul jõudis arvuti korra nii kaugele, et vaatamata igati heale sidele ei taibanud ta Internetist mõhkugi).

Teine häda, mille avastasin, on seotud GSMi operaatorfirmadega. Nimelt ei õnnestunud mul kordagi Inglismaal side Vodafone'i võrgust, kuigi telefon sai kõigi märkide järgi otsustades datakõne püsti. Mis siis ikka, võrku saab reisil olles ka käsitsi valida ja Cellnet tundus selles osas igati korralikult toimivat.

Ameerikas pole loomulikult GSMist õrna haisugi. Minu kaval idee hankida calling card (nii ei lähe kaugekõned hinnalisaga hotelliarvesse) ja võtta tavamodemiga kaugekõne osutus rumalaks, sest paistab, et modemid ei taha omavahel suhelda, kui side käib neile teadmata parameetritega satelliitühenduse kaudu. Parem oleks võtta näiteks EUnetilt internetiteenus Traveller ja helistada vastavale 800-numbrile (isegi hotellidest valides tasuta) nii Euroopas kui USAs ja maksta pärast kodus hinda, mis on kaugekõne omast märksa madalam.