• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutiga reisija sidekatsumused

    Paar nädalat tagasi kirjutasin oma lugu lennujaamades ehk sõna halvemas mõttes reisil olles, nüüd olen reisimisega ühel pool ja seega on paras aeg saadud kogemused ja katsumused kokku võtta.
    Kõigepealt, koduses Euroopas reisimisel piisab andmesideks igati sellest, kui on kaasas andmeteenusevõimeline GSM-telefon. Varasematel aegadel tähendas see ka spetsiaalset arvutisse käivat PCMCIA ehk PC-Card kaardikest, praegu lepivad viisakamad telefonid lihtsalt spetsiaaltarkvaraga arvutis ja kasutavad ühendumiseks kaablit või infrapunaliidest (IR-liidest).
    Telefoni ühendamine ongi esimene kogemus -- ka juhul, kui oled testinud, et IR-liides toimib, tasub kaablit alati kaasas kanda. Nimelt nõuab IR-liidese kasutamine, et telefon oleks 15--30 cm kaugusel arvuti IR-silmast. Reisima asudes mõtlesin ma, et see on probleemiks vaid ruumikitsikuse korral, tegelik häda on aga hoopis mujal. Nimelt on vaja kohtades, kus levi on kehv, leida telefoni hoides sellele parim võimalik asend, mis tihtipeale tundub olevat antenniga ülespoole. Kuna minu Nokial on IR-silm üleval antenni kõrval, siis ainus lahendus oleks arvuti lakke riputada.
    Õnneks olin siiski kaabli kaasa võtnud ja nii õnnestus side ka Heathrow' lennuväljalt ja Birminghami äärelinnast -- tõsi küll, IR-katsetused olid mõlemal korral kulukad. Tundub, et GSM-side puhul tasub alati, kui on näha, et info hästi läbi ei lähe, ühendus katkestada ja uuesti helistada. Ja kui ajahäda pole just pöörane, võib olla hea mõte vahepeal ka arvutile igaks juhuks restart teha (minul jõudis arvuti korra nii kaugele, et vaatamata igati heale sidele ei taibanud ta Internetist mõhkugi).
    Teine häda, mille avastasin, on seotud GSMi operaatorfirmadega. Nimelt ei õnnestunud mul kordagi Inglismaal side Vodafone'i võrgust, kuigi telefon sai kõigi märkide järgi otsustades datakõne püsti. Mis siis ikka, võrku saab reisil olles ka käsitsi valida ja Cellnet tundus selles osas igati korralikult toimivat.
    Ameerikas pole loomulikult GSMist õrna haisugi. Minu kaval idee hankida calling card (nii ei lähe kaugekõned hinnalisaga hotelliarvesse) ja võtta tavamodemiga kaugekõne osutus rumalaks, sest paistab, et modemid ei taha omavahel suhelda, kui side käib neile teadmata parameetritega satelliitühenduse kaudu. Parem oleks võtta näiteks EUnetilt internetiteenus Traveller ja helistada vastavale 800-numbrile (isegi hotellidest valides tasuta) nii Euroopas kui USAs ja maksta pärast kodus hinda, mis on kaugekõne omast märksa madalam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.