Aarne Peterkop kritiseeris Lokotari tööd Merivälja krundi erastamistehingus. Ta jõudis järeldusele, et tehingu sooritamiseks võltsiti dokumente ja rikuti seadust.

Taimi Lokotar soovitas küsimuse lahendamiseks hoopis omandireformiameti poole pöörduda. Ta teatas, et tema ei kureeri üldse linnaplaneerimise ameti tööd, kuigi see on tema ametikoht.

Kuuekümnendate aastate lõpus eraldati Meriväljal Mesika põik 2 Kaljo Leinperele ehituskrunt. Kaks aastat hiljem eraldati naaberkrunt Ottomar Alasile. Alas eramut ehitama ei hakanud ja krunti ametlikult ei vormistanud. Sellest tulenevalt kaotas Alas krundi kasutamise õiguse. Sama krunt anti kasutada Kaljo Leinpere perekonnale aiamaana.

1992. aastal esitasid Leinpered avalduse aiamaa erastamiseks, kuid nende taotlust ei rahuldatud. Mitterahuldamise põhjustas Ottomar Alasi abikaasa Urve Alas, kelle taotlus krunti ostueesõigusega erastada rahuldati käesoleval aastal.

Sirli Leinpere sõnul tungis Urve Alas lihtsalt ühel päeval tema aeda ning hakkas õunapuid ja marjapõõsaid maha saagima. Leinpere lisas, et erastamistehingu taga on Alasi ja Taimi Lokotari omavaheline hea läbisaamine.

Pärast rüüstamist pöördus Alas notar Mare Milleri poole, kes andis välja pärimisõiguse tunnistuse pooleliolevale ehitisele. Miller tunnistas hiljem, et ei käinud kohapeal ehitise olemasolu kontrollimas. «Kui krundil ehitist ei ole, on tõepoolest erastamisega mööda pandud,» ütles Miller.

Aarne Peterkop ütles, et dokumente on ilmselgelt võltsitud. «Ehitusloata ja projektita ei tohi anda luba ostueesõigusega erastamiseks. Linnavalitsus on korralduse andmisel tuginenud dokumentidele, millel on näidatud valed andmed,» ütles ta.

Pirita halduskogu liikme Robert Villi sõnul rikuti jämedalt seadust maa ostueesõigusega erastamisel, sest erastada saab ainult hoonete juurde kuuluvat maad.