Põhjala pankade uus jõuproov

RKB krediidihinnet alandanud Thomson Bank Watch kirjutas mõned nädalad tagasi, et panga «tugevad aktsionärid» peaksid appi tulema, kuid seni pole ei Rootsi Swedfundist ega Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast (EBRD) selles osas midagi kuulda.

Näib, et nn tugevad aktsionärid ootavad päästjat mujalt. Samal ajal kui RKB halb seis on vähegi informeerituile, sh Skandinaavia pangad, hästi teada, on selge, et pangal on klientide, kontorite võrgu, personali ja juhatuse näol arvestatav väärtus. Turg näib uskuvat, et pangal õnnestub mingil moel vee peale jääda.

Küsimus on selles, kas oodatav päästja ilmub mõne Läti panga kujul -- vihjamisi kõneldakse Rietumu Bankast -- või saab selleks mõni Skandinaavia pank, mis haarab kinni soodsast võimalusest Balti riikides kanda kinnitada.

Võimalikke kandidaate on kaks -- esiteks SEB, mis jäi Hansapanka püüdes alla, kuid lahkus Eestist 200 mln SEKi võrra rikkamana. Teine on MeritaNordbanken, mis nii nagu SEB peab Balti riike oma koduturuks, kuid on seni ostnud vaid ühe väiksema Läti panga.

Balti turul tegutseb ligi tuhat Rootsi ettevõtet, mis peaks ahvatlema nii SEBi kui Meritat sellest turust tükki haarama (palgakontod, ettevõtetevahelised arveldused jms). Hansapanga ja selle Läti haru Hansapank Latvija kaudu on praegu suurim tegija Swedbank.

Läti majanduslehe Dienas Bizness raha ja turu osakonna toimetaja Reinis Pelse sõnul valitseb Lätis pankade suhtes usalduskriis -- kindlamateks peetakse välisosalusega panku.

«Praegune olukord on välisinvestorile väga soodne,» ütles Pelse.

Põhjala ja Balti pangandusringkonnad peavad Skandinaavia panga stsenaariumi tõenäoliseks.

SEBi ja MeritaNordbankeni võitlus RKB üle kujuneks ilmselt niisama põnevaks kui jõukatsumine Tallinnas.

Kui üks või teine Põhjala pank Rigas Komercbanka üle võtaks, oleks see Läti tärkava panganduskriisi jaoks parem lahendus kui 1995. aasta kriisi tulemus.