Põlva maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Maakonnas on üle saja järve, maakonda läbivad ligi poolsada oja ja jõge.
Põlvamaal on Eesti ilusaimad ning eripalgelisimad metsad: mets kasvab umbes üheksal tuhandel hektaril. Maapõu annab põlvamaalastele peale liiva-kruusa ja klaasiliiva veel ammu tuntud mineraalvett, ravimuda ja seni reostamata põhjavett.
Põlvamaa on rikas ka vaatamisväärsuste poolest, enam tuntud on neist Kauksi vesiveski ning pargi ja järvega Mooste mõis, mis on Eesti filmitegijate üks meelisvõttepaikadest.
Ahja mõisahoones tegutseb praegu kool. Vaadata saab kirjanik F. Tuglase lapsepõlvekodu: endist Ahja mõisa viinakööki. Omaette nähtuseks on Ahja jõe ürgorg ning Akste metsasipelgate kaitseala, mis on suurim Euroopas. Kahjuks on sipelgaala iseseisvalt väga raske üles leida, aga enne minekut võib ühendust võtta Kiidjärve metskonnaga. Põlva maakonnas asub ka Palojärv, mis on Eesti üks soojema veega ujumiskoht.
Tuntud on ka Põlva maakonna viidaprojekt, valge kirjad punasel taustal osutavad olulisematele muinsuskaitse-, loodus-, kultuuri- ja puhkeobjektidele.
Seekord on Äripäevas vaatluse all konverentsi pidamise võimalused Põlva maakonnas. Välja on jäetud Põlva linn.
Karaski keskus asub Kõlleste vallas ning peale konverentsiruumide pakkumise tegeleb keskus põhitegevusena puuetega inimeste rehabilitatsiooniga. Sellest lähtuvalt on keskus ka ehitatud: olemas on nii liftid kahe korruse vahel kui ka invatualetid.
Setumaa ühe suurema linna Värska hästi tuntud sanatoorium pakub samuti taastusravi ning peale selle ka sanatooriumiteenuseid.
Relvo Spordi motell töötab Savernas, Valgjärve vallas. Ümbruskonnas kasvavad metsad, mis annavad hea võimaluse nii matkamiseks kui orienteerumiseks.
Räpina metsakool asub kaunis korrastatud pargis Ristipalol, Räpina vallas ning lähedusse jääb kaks veekogu: Võhandu jõgi ja Peipsi järv.