Armulauavein äriprojektiks

Armulauaveini tootmine Eestis on päevakorras olnud juba pikemat aega. Seni on takistuseks olnud tooraine küsimus, sest traditsiooniliselt on kirikus pühitsetav vein olnud valmistatud viinamarjadest, mida aga Eestis ei kasva.

Nüüd on armulauaveini projekt Karksi õlle- ja veinitehase ning kohaliku koguduse toel jõudnud niikaugele, et jõuludeks võiks seda tootma hakata.

«Seisukoha kõrvale, et armulauarüübe peaks olema tehtud viinamarjadest, mis kasvavad ka Jeesus Kristuse sünnikohas, paneksime meie teise suhtumise, et inimesele on kõige kasulikumad tema enda keskkonnas valminud viljad,» märgib ASi Karme kommertsdirektor Kaarel Lehtsalu.

Mingit spetsiaalset veini Mulgimaal armulaua tarvis tegema ei hakata, välja on valitud juba tootmises olev naturaalne musta sõstra vein.

Armulauaveini tootmine ei ole tehase jaoks mingi tulus äriprojekt, sest selle kogus ei ole kuigi suur.

«Juttu on olnud sellestki, et veini võiks kirikus kaasavõtmiseks müüa, aga sellele ideele võidakse vastu olla,» kahtleb Lehtsalu.

Eestis valmistatud kirikuveinile nime ja etiketi valimine jääb kiriku hooleks.

Eesti suurima luteri kogudusega Kaarli kiriku õpetaja Jaak Aus nendib, et Soomes ja Rootsis on tõepoolest oma kohalik, mustadest sõstardest valmistatud kirikuvein olemas. «Sõstart nimetatakse põhjamaa viinamarjaks ja mingit eetilist tõket ma siin ei näe,» selgitab ta.

Seni on kirikud ostnud armulaua tarvis veini samamoodi kui tavalised tarbijad -- hulgilaost kasti või paari kaupa. Põhiliselt on kasutusel punane viinamarjavein. Mark ja maitse pole seejuures olulised.

Tavalisest punasest veinist saab Kristuse vere sümbol pühitsemise läbi. Selleks loeb kirikuõpetaja pühitsemistalituse ajal palveid. Mingeid keemilisi protseduure ei tehta ja lisandeid juurde ei panda.

Veini antakse meil kirikus armulaual käijatele altari ees ühest peekrist. Mujal on selle tarvis kasutusel ühekordsed topsikud. Peale veini pakutakse ka armulaualeiba.