Ootamatu kannapööre Eesti majanduspoliitikas

Uus protektsionistlik majanduspoliitika hakkab kehtima 1. jaanuaril, kui valitsusliit kavatseb kehtestada sisseveotolli lihatoodetele. Tollide kehtestamist põhjendab valitsusliit vajadusega kaitsta ligi kolmekümmet Eesti sealihatootjat odava välismaise liha sisseveo eest, ütles Maarahva erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar reedel.

Eesti senise liberaalse majanduskeskkonna loomisega rahvusvaheliselt tuntuks saanud ekspeaminister Mart Laar ütles, et ta astub tollide kehtestamise vastu, sest KMÜ laseb tollide kehtestamisega Eesti majanduse põhja ning kahjustab rahvusvahelist mainet. Laari sõnul pole tollid Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimuseks.

«Tammsaar esindab oma tollijutuga tüüpilist eurolollust, sest Eesti pole ELi liige,» väitis Laar.

Isamaaliidu liikmed valisid Laari laupäeval Isamaaliidu esimeheks.

Reformierakonna esimees Siim Kallas ütles, et Eesti ei võida protektsionismist, sest saaks tolle kehtestada vaid Venemaa, USA, Kanada ja Austraalia suhtes. Kallase sõnul pole ELiga liitumine majanduspoliitika muutmiseks piisav argument, sest protektsionism halvendab Eesti majanduskeskkonda.

Tiit Tammsaar esitab juba kahe nädala pärast valitsusliidule kõiki toiduaineid puudutavad ettepanekud, milliste kaupade osas ja millise määraga tollid kehtestada.

Tollimaksude kehtestamine on saanud takistavaks teguriks Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO. Tammsaar lükkas ümber väite, et põllumajandusministeerium venitab sihilikult WTO läbirääkimistega, et võita tollide kehtestamiseks aega.

«Iga miljoni krooni impordi pealt saab kodumaine tööstus sada tuhat krooni kahju,» väitis Tammsaar. Eestis seni levinud tollidevastasus on hüsteeria, mis ületab isegi kommunistidevastast viha.»

Tammsaar kasvatab ka ise sigu. Ta on Raplamaal sigu kasvatava Kaiu osaühistu osanik.

1999. aasta jooksul kavatseb KMÜ kehtestada tollid kõikidele toidukaupadele, sest rahandusministeeriumi andmetel nõuab Euroopa Liit Eestilt sisseveotollide kehtestamist vähemalt kaks aastat enne liiduga ühinemist.

Rahandusministeerium valmistab detsembri lõpuks ette Eesti tolliterritooriumile sisenemise reguleerimiseks kaubadeklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra. Ministeerium töötab järgmise aasta alguseks välja ELi tollikoodeksiga sarnase ligi 1500leheküljelise tolliseadustiku eelnõu ning alustab tollide rakendamiseks vajalike määruste kirjutamist.

«Kui üleminek äärmiselt liberaalsest majanduskeskkonnalt väga tugevalt reguleeritud majanduskeskkonnale toimub üleöö, siis tolliamet ei ole valmis talle pandavaid ülesandeid täitma,» raporteeris valitsusele rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla pärast tolliliidu peatüki arutamist Brüsselis.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et ta pole näinud arvutusi, mis selgitaksid tollide mõju Eesti majandusele. «Ma ei tea, kas sellised arvutused on üldse olemas,» ütles Vitsur. «Eesti peab muutma senist tollipoliitikat, sest see on vastuolus Euroopa Liidu tollipoliitikaga,» märkis ta.

Sealihatollidega lahendatakse küll mõnekümne sealihatootja probleemid, kuid Vitsuri sõnul pole valitsusel maaelanikele teisi lahendusi pakkuda.

Praegu on puhkenud Põhja-Ameerika ja ELi vahel sealihasõda, mistõttu peab Eesti nõudma Kanada sealihale WTO-kõnelustel kõrgeid tollipiiranguid.

- hinnatõus siseturul

- kasvav inflatsioon

- kõrgemate hindadega kaupade tarbimise vähenemine

- välisinvesteeringute vähenemine

- väliskaubanduse osa vähenemine

- väliskaubandusega seotud töökohtade arvu vähenemine

- tugevnev surve kroonile, võimalik devalveerimine

- tööpuuduse kasv

- üldise elatustaseme langus valitsuse prognoosid tagajärgede kohta: puuduvad

oktoober 1998 KMÜ otsustab kolme kuu jooksul muuta senist majanduspoliitikatnovember 1998 valitsusliit koostab rakendatavad tollimäärad ja nomenklatuuridetsember 1998 rahandusministeerium esitab valitsusele Eesti tolliterritoo- riumile sisenemise protseduuriddetsember 1998 riigikogu võtab vastu uue, põhiseadusele vastava tollitariifiseaduse1. jaanuar 1999 hakkavad kehtima sisseveotollid lihale tõenäolises mahus: Põhja- Ameerika riigid 40%, Euroopa Liidu riigid 25%veebruar-märts 1999 hakkavad kehtima sisseveotollid ülejäänud toidukaupadele, suure tõenäosusega ka teistele kaupadele