Ootamatu kannapööre Eesti majanduspoliitikas

Uus protektsionistlik majanduspoliitika hakkab kehtima 1. jaanuaril, kui valitsusliit kavatseb kehtestada sisseveotolli lihatoodetele. Tollide kehtestamist põhjendab valitsusliit vajadusega kaitsta ligi kolmekümmet Eesti sealihatootjat odava välismaise liha sisseveo eest, ütles Maarahva erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar reedel.

Eesti senise liberaalse majanduskeskkonna loomisega rahvusvaheliselt tuntuks saanud ekspeaminister Mart Laar ütles, et ta astub tollide kehtestamise vastu, sest KMÜ laseb tollide kehtestamisega Eesti majanduse põhja ning kahjustab rahvusvahelist mainet. Laari sõnul pole tollid Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimuseks.

«Tammsaar esindab oma tollijutuga tüüpilist eurolollust, sest Eesti pole ELi liige,» väitis Laar.

«Kui üleminek äärmiselt liberaalsest majanduskeskkonnalt väga tugevalt reguleeritud majanduskeskkonnale toimub üleöö, siis tolliamet ei ole valmis talle pandavaid ülesandeid täitma,» raporteeris valitsusele rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla pärast tolliliidu peatüki arutamist Brüsselis.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et ta pole näinud arvutusi, mis selgitaksid tollide mõju Eesti majandusele. «Ma ei tea, kas sellised arvutused on üldse olemas,» ütles Vitsur. «Eesti peab muutma senist tollipoliitikat, sest see on vastuolus Euroopa Liidu tollipoliitikaga,» märkis ta.

Sealihatollidega lahendatakse küll mõnekümne sealihatootja probleemid, kuid Vitsuri sõnul pole valitsusel maaelanikele teisi lahendusi pakkuda.

Praegu on puhkenud Põhja-Ameerika ja ELi vahel sealihasõda, mistõttu peab Eesti nõudma Kanada sealihale WTO-kõnelustel kõrgeid tollipiiranguid.

- hinnatõus siseturul

- kasvav inflatsioon

- kõrgemate hindadega kaupade tarbimise vähenemine

- välisinvesteeringute vähenemine

- väliskaubanduse osa vähenemine

- väliskaubandusega seotud töökohtade arvu vähenemine

- tugevnev surve kroonile, võimalik devalveerimine

- tööpuuduse kasv

- üldise elatustaseme langus valitsuse prognoosid tagajärgede kohta: puuduvad

oktoober 1998 KMÜ otsustab kolme kuu jooksul muuta senist majanduspoliitikatnovember 1998 valitsusliit koostab rakendatavad tollimäärad ja nomenklatuuridetsember 1998 rahandusministeerium esitab valitsusele Eesti tolliterritoo- riumile sisenemise protseduuriddetsember 1998 riigikogu võtab vastu uue, põhiseadusele vastava tollitariifiseaduse1. jaanuar 1999 hakkavad kehtima sisseveotollid lihale tõenäolises mahus: Põhja- Ameerika riigid 40%, Euroopa Liidu riigid 25%veebruar-märts 1999 hakkavad kehtima sisseveotollid ülejäänud toidukaupadele, suure tõenäosusega ka teistele kaupadele