Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennufirmad taotlevad Euroopas võrdset suhtumist
Euroopa ühtse lennundusruumi lepingu allkirjastamise järel saavad Eesti lennufirmad Euroopa Liidu riikides samasugused õigused nagu euroliitu kuuluvad riigid. «Võid lennata, kuhu tahad ja palju tahad, kui ainult lennujaamadega lennuaegade suhtes kokkuleppele saad,» sõnas lennuameti peadirektor Toomas Peterson.
Ühtse lennuruumi lepingu allakirjutamine on Euroopa Liitu astumise üks eeltingimus. Praegu käivad lennunduslepingu sõlmimise osas Eesti kõrval läbirääkimised veel kümne riigiga. Petersoni hinnangul võib Euroopa lennundusruum avaneda Eesti jaoks täielikult kolme-nelja aasta jooksul.
Praegu reguleerivad lennuliiklust Euroopa Liidu ja Eesti vahel kahepoolsed riikidevahelised lepingud, mis seavad uute liinide avamisele ja lennusageduse tõstmisele kindlad piirid. Eesti lennufirmad soovivad suurendada lendude arvu näiteks Tallinna--Stockholmi ja Tallinna--Kopenhaageni liinil.
Vaba lennuruum Euroopas soodustab konkurentsi eri lennufirmade vahel, mis avardab valikuvõimalusi ja langetab lennukipiletite hinda. Samas tõdes Toomas Peterson, et Eesti rahvuslikul lennufirmal võib vaba turu tingimustes kujuneda konkureerimine suurte rahvusvaheliste lennufirmadega raskeks.
Eesti lennufirmad peavad Petersoni sõnul Euroopa Liitu astumise eel lahendama veel rida tehnilisi probleeme. Selleks tuleb näiteks välja vahetada praegused Vene päritolu Tupolevi (TU) lennukid, millega lendab peamiselt AS Eesti Lennukompanii.
Euroopa komisjoni ametnikud juhtisid Eesti ametivõimude tähelepanu ka vajadusele eraldada lennunduse arenguks rohkem vahendeid. «Praegu pole me võrreldes teiste riikidega konkurentsivõimelised,» märkis Peterson.