Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Slantsõ kaevurid hauvad blokaadi

    Kaevurid ähvardavad peatada raudteeliikluse Eesti ja Venemaa vahel

    Finantsraskustesse sattunud Slantsõ kaevanduse töötajad nõuavad ASilt Eesti Energia põlevkivitarnete kahekordistamist Venemaa piiriäärsest linnast. Majandusminister Jaak Leimannile saadetud kirjas hoiatavad Slantsõ kaevurid, et nad võivad protestiks sulgeda Tallinna--Peterburi raudteelõigu.
    Jaak Leimann ütles reedel, et Eesti ei saa põlevkivi importi Venemaalt suurendada, sest Ida-Virumaa kaevureid ei tohi sotsiaalsete pingete vältimiseks tööta jätta. Ta tunnistas, et sai signaali Slantsõ kaevanduse raske finantsseisu kohta ja kaevurite palve suurendada põlevkivi ostmist Venemaalt. Samas ei soovinud majandusminister täpsustada, kuidas Slantsõ kaevurite hoiatus talle edastati ja milliseid tingimusi see sisaldas.
    ASi Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles nädalavahetusel, et Slantsõ kaevurite ähvardus on viimase paari kuu jooksul pingeid üleval hoidnud. Protestiaktsiooni tõenäosus on tema sõnul 50 protsendi ligi.
    Eesti Raudtee kaotaks raudteevedude blokeerimise korral ligi 2,5 miljonit krooni päevas. «Venemaa ei ole praegu tõenäoliselt sellisest aktsioonist huvitatud, sest Eesti on üks riigi väheseid ekspordikanaleid,» sõnas Juchnewitsch.
    «Eesti Raudtee otsesed kaotused oleksid suhteliselt väikesed, sest vagunites oleva kauba väärtus ületab suurusjärgu võrra veokulude summa,» lisas ta.
    Slantsõhimi kaevanduse peadirektor Grigori Fraimann kinnitas, et ettevõtte juhtkond soovib kõikide vahenditega kaevurite protestiaktsiooni ära hoida. «Pean raudtee sulgemise aktsiooni ebareaalseks,» teatas Fraimann.
    «Signaalid protestidest raudteel tulevad nendelt, kes soovivad luua Vene-Eesti suhetesse dissonantsi,» lisas Slantsõ kaevanduse peadirektor.
    Slantsõ kaevanduse ametiühinguliidrit Gennadi Grudinovit ei õnnestunud reedel telefonitsi kätte saada.
    Vene põlevkivi osatähtsus energiatootmisel Eestis ei kasva senikaua, kuni Slantsõhim arveldab Eesti Energiaga vaid bartertehingute kaudu, lausus ASi Eesti Energia tootmisdirektor Lembit Vali. «Kui venelased suudaksid üle minna rahalistele suhetele, saaksime Eestis senisest odavamat elektrienergiat toota,» lisas Vali.
    Eesti Energia tunneb Vene põlevkivi ostmise vastu huvi selle tunduvalt madalama hinna tõttu võrreldes Eesti Põlevkivi kaevandustes toodetuga.
    ASi Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup ütles, et Vene põlevkivi impordi suurenemisel 2 miljoni tonni võrra aastas tuleks vallandada ligi 2000 Eesti kaevurit. «Vene põlevkivi sisseveo suurenemine oleks surmapauk, Eesti põlevkivibasseini häving,» teatas Viilup.
    Viilup ütles, et ta on Slantsõ kaevurite ähvardusest kuulnud. «Samamoodi võivad Ida-Virumaa kaevurid venelastele raudtee sulgeda,» lausus Eesti Põlevkivi peadirektor.
    Eelmisel aastal kasutasid Eesti elektrijaamad 1,5 miljonit tonni Slantsõ põlevkivi, tänavu ostetakse sisse 200 000 tonni põlevkivi vähem.
    Eesti sõlmis eelmisel aastal Venemaaga lepingu, mis kohustab Eesti Energiat ostma Slantsõst 1,7 miljonit tonni põlevkivi aastas. Slantsõ kaevurid taotlevad, et eestlased suurendaksid tarneid 3,7 miljoni tonnini.
    Eesti Põlevkivi toodang on Venemaa kaevandusest ostetava põlevkivi tõttu vähenenud 2 miljoni tonni võrra aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Pirita hanked tekitasid konkurentides juba varem paksu verd Viidatakse võimalikule süsteemsele korruptsioonile
Kahtlustus altkäemaksu võtmises jättis Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati ametist ilma ning pani linnaosa hangetega seotud ettevõtjad üksteisele küsivalt otsa vaatama: kes tegi?
Kahtlustus altkäemaksu võtmises jättis Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati ametist ilma ning pani linnaosa hangetega seotud ettevõtjad üksteisele küsivalt otsa vaatama: kes tegi?
Väikesed tee-ehitajad ennustavad suurtes koondamislainet. Turuliider ennustab väikestele pankrotte
Taristuehituse suuremates firmades võib ees oodata koondamislaine, sest töötajatele ei ole pakkuda piisavalt tööd. Väiksemaid ettevõtteid aga ohustab turuosaliste meelest suisa pankrot, kui firma ei suuda materjalide hinnatõusuga hakkama saada.
Taristuehituse suuremates firmades võib ees oodata koondamislaine, sest töötajatele ei ole pakkuda piisavalt tööd. Väiksemaid ettevõtteid aga ohustab turuosaliste meelest suisa pankrot, kui firma ei suuda materjalide hinnatõusuga hakkama saada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.