Katuseaken valgustab, õhutab ja kujundab katusealust ruumi

Kasutult seisnud pööningukorrust välja ehitades peab majaomanik lahendama valgustuse küsimuse: kas ehitada vintskapp, lahendada olukord katuseaknaga või paigaldada täiendavad fassaadiaknad. Kui valikut tehes lähtuda töö mahukuse, maksumuse ja tulemuse suhtest, langeb valik reeglina katuseaknale, mille paigaldamine nõuab alternatiivvariantidega võrreldes palju vähem tööd, aega ning tavaliselt ka vähem raha.

Esimest ettejuhtuvat akent ei maksa katusesse sobitama hakata. Akent valides tuleks lähtuda kas esteetilistest, funktsionaalsetest või turvakaalutlustest või leida aken, mis vastab kõigile nõudmistele korraga.

Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.

Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.

Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.

Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.

Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.

Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad).

Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ruumi ventileerida akent avamata. Klappide abil saab vältida ka akende «higistamist» ehk kondensvett, mis tekib niiske õhu jahtumisel klaasi pinnal. Aknad «higistavad» seda enam, mida niiskem on ruumi õhk ning mida külmem klaasi sisepind.

Katuseakendesse paigaldatakse klaaspakette, mille soojapidavustegurid on vahemikus 1,1--2,8 W/m²K -- mida väiksem on teguri väärtus, seda soojapidavam on klaaspakett ja seda vähem aknad «higistavad».

Suure õhuniiskusega köökide ja vannitubade katuseaken peab taluma suurt seespidist niiskust. Sinna sobib plastprofiilist raamiga aken, mis on seest jäigastatud metallarmatuuriga ja ei vaja hooldust.

Tasuks jälgida terve maja või korteri akende kooslust -- kui maja aknad on plastraamidega, oleks ilus, kui samast materjalist oleksid ka katuseaknad.

Katuseaken on tavaline aken, mis jääb oma asukoha tõttu ilmastiku meelevalda ning peab taluma vihma, lund ja päikest. Seetõttu on kõik katuseakende raamid kaetud pealt ilmastikukindla alumiiniumplekiga.

Väga oluline on katuseakna ostmisel valida aknale sobiv ääriseplekk, millel on tähtis roll akna ilmastikukindlaks muutmisel. Ääriseplekk valitakse vastavalt katusekattematerjalile -- on see siis sile kate või profiilis, katusekivi või bituumenkate, oleks siiski hea nõu küsida asjatundjatelt.

Katuseakna turvalisust suurendavad nii klaaspakett kui ka sulustus. Klaaspaketti on nii tavalisest kahekordsest klaasist, mis võib purunedes ohtlikke klaasikilde tekitada, kui ka karastatud klaasist, mis purunedes peene ohutu klaasipuruna maha pudeneb.

Tuleks jälgida katuseakna lukustust. Pakutakse aknaid, mida on võimalik käepidemega sulgeda nii ühest-kahest kohast, kui ka neljast punktist korraga, lisaks võtmega lukustatav aknakäepide, mis parandab samuti akna turvalisust.

Kuigi akna paigaldamine ei käi tööriistu käsitsevale majaperemehele üle jõu, kulub hea tulemuse saavutamiseks marjaks ära mõnede nõksude teadmine.

Paigaldusele mõelge juba akent soetades -- küsige nõu müüjalt või laske aken paigaldada kogenud töömeestel.